Uuliamik ikummatissamik kinertumik atuinissamut inerteqquteqarnissaq akuerineqartoq

Issittumi uulia ikummatissaq kinertoq atorlugu angalanissamut assartuinissamullu inerteqquteqarnissamik piumasaqaat akerlerineqarsimaqisoq, ullumi FN-ip nunani tamalaani imarsiornermi suliniaqatigiiffiani IMO-mit akuerineqarpoq. Isornartorsiuisut isumaqarput inerteqquteqarneq putoqarpallaartoq.

FN-ip nunani tamalaani imarsiornermi suliniaqatigiiffia (IMO) 2020-mi februaarip 23-ani nalunaaruteqarpoq, Issittumi uulia ikummatissaq kinertoq atorlugu angalasarnissamut inerteqquteqalernissaq isumaqatigiissutaasimasoq.

Isumaqatigiissut ullumi IMO-p ataatsimiinnerani akuerineqarsimavoq.

Uulia ikummatissaq kinertoq, ilaatigut sulialinnit Heavy Fuel Oil-imik (HFO) taagorneqartoq nunarsuarmi umiarsuarnut ikummatigineqartartunit mingoqarnerpaasoq mingutsitsinerpaasartorlu 2011-mili Qalasersuarmi Kujallermi inerteqqutaalerpoq.

Isumaqatigiissut nutaaq naapertorlugu, Issittumi uulia ikummatissaq kinertoq atorlugu imaatigut angallassisarneq 2024-mi juuli qaammat aallarnerfigalugu inerteqqutaalissaaq.

Inerteqummik isornartorsiuineq

Inerteqquteqarneq arlalinnik ilaatitsinnginneq inerteqquteqarnerullu atuutsinneqalernissaanut piffissaliussaq avatangiisinut tunngatillugit suliniaqatigiiffinnit soqutisalinnillu isornartorsiorneqangaatsiarsimavoq.

Ilaatitsinnginnerni ilaatigut allassimavoq, inerteqquteqarneq umiarsuarnut IMO-p Issittumut tunngatillugu malittarisassaanik naammassinnittunut aatsaat atuutsinneqalissasoq 2029-mi juuli qaammataani. Umiarsuarnut taakkununnga ilaapput RAL-ip umiarsuaatai.

Issittumut tunngatillugu ilaatigut piumasaqaatigineqarpoq uuliakoortoqarsinnaanera pinngitsoortinniarlugu umiarsuit qaleriinnik timitaqassasut. Tamatuma malitsigisaanik Royal Arctic Line aatsaat 2029-mi inerteqqummut ilaatinneqalissaaq, tassa RAL-ip umiarsuaatai tamarmik HFO-mik atuisartut Issittumut tunngatillugu piumasaqaammik naassinnittuummata.

Naapeqatigiinnissaq pisariaqarsimasoq

Suliffeqarnermut, Ilisimatusarnermut Avatangiisinullu Naalakkersuisup Jess Svanep Sermitsiaq.AG-mut erseqqissaatigaam suliffeqarfiit tamatumunnga attuumassuteqartut aamma eqqarsaatigineqassasut.

- Suliffeqarfiit Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartut avatangiisinik illersuiniarnermi soorunami salliussapput, peqatigitilluguli pingaaruteqarpoq unammilleqatigiinnermi pissutsinik qulakkeerinninnissa aamma innuttaasut eqqarsaatigalugit akigititanik qaffaasarnerup killilersimaarneqarnissaa.

- Inuiaqatigiit aningaasaqarnerannut kinguneqaataasinnaasut annikillisarniarlugit Naalakkersuisuni ikaarsaariarfeqarnissap qulakkeerneqarnissaa ukkatarineqarsimavoq. Tassa suliffeqarfiit inerteqquteqarnermik sunnerneqartussat piumasaqaatit allanngortinneqarnerannik malinninnissap qulakkeerneqarnissaanut piffissaqartinneqarnissaat ukkatarineqarsimavoq, Jess Svane oqarpoq.

Paat pujoralai fem procentimik annikillisinneqassasut

Iumaqatigiissummik isornartorsiuisut ilagisimavaat International Council on Clean Transportation (ICCT), taassuma misissueqqissaarsimanini qanittukkut tamanut saqqummiussimavaa, tassani takuneqarsinnavoq inerteqqut 2019-imi akuersissutigalugu atuutsinneqalissappat HFO-mik atuillu assartuisartut 30-nik ikinnerulissasut aamma HFO-mik atuilluni imaatigut angalasarneq 16 procentimik annikinnerulissasoq, taamalu paat pujoralaanik aniatitsisarneq fem procentimik annikinnerulissasoq.

Jess Svaneli isumaqarpoq, inerteqqutissaq taamatut isikkoqartillugu akuerineqarpat isornartorsiorneqartunit pitsaanerusoq, tassa taanna naapertorlugu kikkut tamaasa peqataatinniarlugit naapeqatigiittoqarsimammat.

- Nunani tamalaani isumaqatigiissuteqartoqarsimaneq pitsaaginnanngilaq, pitsaalluinnarporli. Inerteqqummi aatsaat sunniuteqarlualissaat nunani tamalaani isumaqatigiikkutta, taamaammat isumaqatiginninniarnerit naapeqatigiiffiusarsimapput.

- Naalakkersuisuni angusaq naammagisimaarluarparput. Naalakkersuisunut pingaaruteqarsimavoq, inerteqqutip innuttaasunut, suliffeqarfinnut avatangiisiullu iluaqutaasussap isumaqatigiissuteqarfiginissaa, Jess Svane oqarpoq.

Powered by Labrador CMS