USA-p aallartitaa iluareqqusaartoq: - Maaniippunga tusarnaarniarlunga

USA-p Danmarkimi aallartitartaavata iliuuserisami siulliit ilaattut Kalaallit Nunaata tikeraarnissaa toqqarsimavaa.

USA-p Danmarkimi aallartitartaavata Alan Leventhalip Nuuk Kangerlussuarlu sapaatip-akunnerani kingullermi tikeraarpai.

USA Kalaallit Nunaannik suli annertuumik eqqumaffiginnippoq. Nunap taassuma Danmarkimi aallartitarisimasaata Carla Sandsip atorfeqarnermini Kalaallit Nunaat arlaleriaqaluni tikeraartarsimavaa, aallartitanngortullu Alan Leventhalip aallartitaqarfiup Kunngeqarfiup immikkoortortaanik avannarlermik eqqumaffiginninnera ingerlateqqinniarsimagunarpaa.

Taamaalilluni sapaatip-akunnerani qaangiuttumi tikeraarneq pivoq Alan Leventhalip juulip 1-ani aallartitatut pisortatigoortumik sulilerneraniit qaammat ataaseq sinnilaarlugu qaangiuttorlu.

Tusagassiorfik Sermitsiaq aallartitap apeqqarissaarfiginissaanut arfininngornermi periarfissinneqarsimavoq, tamatumanilu nunarput ilisimalluarnerulerniarlugu Kalaallit Nunaannut tikeraarnini erseqqissaatigaa.

- Inuit naapinnissaannut tusarnaarnissaannullu periarfissaavoq. Inuussutissarsiortut, Naalakkersuisut siulittaasuat Inatsisartunullu ilaasortat naapeqatigaakka kiisalu Atuarfik Hans Lynge aamma pulaarlugu, Alan Leventhal oqarpoq, oqaluttuarlunilu Kalaallit Nunaannut tikeraarnermi siullersarigaat.

Niuertutut tunuliaqutaqartoq

Alan Leventhal aallartitatut præsidentimit Joe Bidenimit toqqarneqarsimavoq niuertutullu tunuliaqutaqarluni. Ilaatigut Beacon Capital Partnersimi USA-mi illuutinik allaffeqarfiusunik piginnittut aqutsisullu siuttuusut ilaanni, siulersuisunut siulittaasuuvoq. Leventhalip suliffeqarfik nammineq 1998-imi tunngavilersimavaa.

Alan Leventhal oqaluttuarpoq, aallartitatut suliassani nutaaq tassaalluinnartoq USA-p aamma Kalaallit Nunaata akornanni attaveqatigiinnermik nukittorsaanissaq. Sakkutooqarnikkut inuinnartigullu suleqatigiinnerit erseqqissuseqarluartumik Kalaallit Nunaannillu akuerineqartumik ingerlanneqassapput, aallartitaq erseqqissaavoq.

Pingaartumik USA-p sakkutooqarnikkut nunami maani najuunnera politikkikkut arlaleriarluni sakkortuumik oqallisigineqartarsimavoq. Kalaallit Nunaanni Issittup eqqissinartuunissaa, sakkutooqarnikkullu annertusaasoqannginnissaa, pissusissamisoortumik kissaatigineqarpoq. Tamatumali peqatigisaanik nunat soorlu USA-p, Ruslandip aamma Kinap akornanni najummassimanartorsiornerit ukiorpaat ingerlaneranni annertusiartorsimapput, aamma Kunngeqarfik tatisimaneqarpoq ilaatigut Issittumi nakkutilliineq pitsaanerusoq pilerseqqullugu, assersuutigalugu sumiiffimmi russit ingerlatarisinnaasaannik nalunaarsuisinnaanissaq eqqarsaatigalugu.

Allaanerusumik periaaseqarneq

Taamaalilluni upernaap ingerlanerani Pituffiup piorsaqqinneqarsinnaaneranik kiisalu Kalaallit Nunaata sineriaani sumiiffinni arlalinni radarinik ikkussuisoqarsinnaaneranik allaaserisanik saqqummiussisoqartarsimavoq. Aallartitap pilersaarutit itisilinngilai, oqarlunili, suut tamarmik Kalaallit Nunaata tapersersuineratigut ingerlanneqarumaartut.

Apeqqut: Ilaatigut uppernarsarneqarsimavoq, Amerikamiunik Kalaallit Nunaanniittoqarsimasoq sinerissami radarinik inissiiviusinnaasunik nutaanik misissuiartorniarluni. Suliaq tamanna siunissamilu pisussatut takorluukkat oqaluttuarinerusinnaavigit?

- Nalunngilara misissuisoqarsimasoq, suullu tamarmik ingerlanneqarsimapput Danmarkimit Kalaallit Nunaannillu tamakkiisumik tapersersuinikkut. Annertunerusumik pisoqassappat, suut tamarmik erseqqissumik aamma Kalaallit Nunaannit Danmarkimillu tapersersorneqartumik ingerlanneqarumaarput, Leventhal oqarpoq.

Sandsip oqaaseqaataa akerlileraa

Aallartitaq tassa præsident Donald Trumpip nalaani ersersinneqartumit allaanerusumik suleriaaseqarniarpoq. Trumpip 2019-imi siunnersuutigigamiuk USA-p Kalaallit Nunaat Danmarkimit pisiarisinnaagaa, Trump Kalaallit Nunaanniinnaanngitsoq aamma nunarsuup ilarujussuanit eqqumaffigineqarpoq.

Carla Sands upernaaq oqarpoq, Trumpip isumassarsiaa pitsaalluinnartutut isumaqarfigigini, taassumali kingoraartaa qanoq oqaasissaqarpa:

- Nunanut allanut ministeri Blinken Kalaallit Nunaannut maajimi 2021-mi tikeraarpoq, mannalu erseqqilluinnartumik oqaatigaa: USA-p Kalaallit Nunaat pisiarinavianngilaa. Kalaallit Nunaannik suleqateqarnitsinnut atatillugu suleriaaserisarput tassaavoq tapersersorsinnaasatta Kalaallit Nunaannullu pingaaruteqartoq oqaluuserinissaat, tusarnaarnissaat suussusersinissaallu. Tamanna anguniagaraarput, Alan Leventhal oqarpoq.

Powered by Labrador CMS