ilisimatusarneq

Ujarak erlinnartoq Nunatsinneersoq ukiut 3,7 milliardit matuma siorna uumassuseqartoqarneranik ersersitsivoq

Danskit ilisimatuut periutsit nutaat atorlugit ukiut 3,7 milliardit matuma siorna uumassuseqartoqarneranik takussutissanik, ujaqqami erlinnartumi poorneqarsimasumiittumi nassaarput. Nunarsuup oqaluttuarisaanerani uumassuseqartoqarneranut takussutissat pisoqaanerpaat ilagaat, Videnskab.dk allappoq.

Ny forskning understøtter en teori om liv på jorden som professor Minik Rosing fremsatte for flere år siden.

Nunarsuarmi inuuneq qanga imaluunniit qanoq pinngorsimanersoq ilisimaqqissaarneqanngilaq.

Kisianni Nunarsuatsinni uumassuseqartoqarneranut ilisimasatta siullersaata ilaannik, danskit ilisimatuut ujaqqami erlinnartumi qanganisarsuarmi Kalaallit Nunaanneersumi poorsimasumi nassaarsimallutik isumaqarput. Tassani uumassusillit mikisuararsuit pineqarput, ukiut 3,7 milliardit matuma siorna uumasuusimasut, Videnskab.dk naapertorlugu misissuinerup nutaap tamanna inerniliuppaa.

- Ujaqqap erlinnartup iluani mikisuararsuit toqqoqqasut suunersut teknikki nutaaq atorlugu misissorpagut. Uumassusillit ataatsimik celleqartut amiakkorigunaraat misissuinitta takutippaat, taakku ujaqqap iluanut poorussaasimapput, lektori aamma kemikeri Tue Hassenkam, Københavns Universitetimeersoq, Videnskab.dk-mut taama oqarpoq.

Taanna ilisimatuutut misissuinermut allaatigisamut nutaamut allaaserinnittuuvoq, atuagasiamiky ilisimatuussutsikkut ataqqinneqartumi Naturemi saqqummiunneqarpoq.

Ilisimatuut ujaqqani granatini - ujaqqat erlinnartut aappaluttut - Nuup Kangerluani Isuani nassaarineqartut misissorpaat. Nunarsuup pinngoqqaarfiata nalaani qaqqat pinngortinneqartunik mississuiffiusinnaasut amerlanngitsut Isua ilagaat.

Ujaqqat granatit iluanni ilisimatuut uumassuseqarnermut akorineqartut nassaaraat, kulstoffi, silaannaq aamma fosfor. Taakku akornanni kemiskemik atassutaat misissorneqarnerisa takutippaat, granatit imarisaat uumassusilimmeersuusut.

Minik Rosingip oqaasii uppernarsarneqartut
Taamaalilluni ujarassiuumit kalaallimit Minik Rosingimit ilimagineqartoq akerleriiffiusoq nunarsuaq tamakkerlugu tusaamasanngussutigisaa, 2000-ikkut aallartilaarneranni saqqummiunneqartoq uppernarsarneqarpoq. Minik Rosingip taamani oqaatigaa, ujaqqat Isuaneersut ukiut 3,7 milliardit matuma siorna uumassuseqartoqarneranut takussutissanik imaqartut - oqaatigisaa akerleriiffiuvoq, tassa nunarsuatsinni inuuneq ukiunik 200 millionit siusinnerusukkut pinngorsimaneranik isumaqarnera pissutaalluni.

Powered by Labrador CMS