Skip to main content

Ocean Explorer: Takornariartaatip ikkarlinnera politiinit misissorneqalerpoq

Imaatigut angallannermi aqutsisoqarfik Søfartsstyrelsen politiinut nalunaaruteqarpoq umiarsuaq takornariartaat Alpefjordimi ikkarlissimasoq pillugu. Nalunaarutiginninneq tunngavigalugu Kalaallit Nunaanni Politiit paasiniaaqqissaarlutik aallartipput.

Mingutsitsinikillisaaneq: Kalaallit Nunaat CO²-mut toqqorsivinngorusuppoq

Suliniut CSS (CO²-p imerpalasup nunap iluanut kuutsinneqartarnera) Naalakkersuisut nunarsuatsinni silap pissusaanik ajornartooraluttuinnarnermut annikillisaaqataaffiginialerpaat, tamatuma ilutigisaanik inuussutissarsiutitigut inerisaaneq suliffinnillu pilersitsineq anguneqarsinnaammat, taamak ilisimatitsivoq aningaasaqarnermut, naligiissitaanermut, aatsitassanut inatsisillu atuutsinneqarnerannut Naalakkersuisoq, Naaja H. Nathanielsen.

Sillimaniarneq: Nunatsinnit aallartitaq nunanut allanut ministereqarfimmik sullississasoq

Lida Skifte Lennert Danmarkip Bruxellesimi NATO-mi aalajangersimasumik sinniisoqarfiani ambassaderåditut atorfimmini nutaami aallarteqqammerpoq. Ilisimatusartulli maluginiarpaa, Nuummi nunanut allanut naalakkersuisoqarfimmik sullissinani Danmarkimi nunanut allanut ministereqarfimmik sullississasoq.

Vuf vuf: Nunarsuaq tamakkerlugu qimmit ulluat

Arfininngorneq 26. august inuup ikinngutiginerpaasaa, qimmeq, nunarsuaq tamakkerlugu nalliuttorsiutigineqarpoq.

Danskit atornerluisoq pillugu filmiliaat Europami filmfestivalimut innersuunneqartoq

Europami San Sebastián Film Festivalimi danskit filmiliaat ”Kalak” Isabella Eklöfimit suliarineqartoq pingaarnertut innersuunneqartunut ilaavoq.

Pisortap allaffiani nikittoqartoq

Annette Bogø Lyberthip 1. septembarimit Odensemi Nordatlantisk Husimi pisortanngornera, marlunngornermi ualikkut ilasseqatigiinnermik malunnartinneqarpoq.

Takornariat nakorsiarusuttorpassuit: Nakorsaq innuttaasorlu tamarmik ernumapput

Peqqinnissaqarfik nunatsinni innuttaasunik sullissinissaminut assassaaleqiffiuvoq. Pingaartumik nakorsat peqqissaasullu amigaataammata pissutsit taamaapput. Taamaattorli takornariarpassuit, pingaartumik umiarsuat takornariartaatit aqqutigalugit nunatsinniittartut peqqinnissaqarfimmit sullinneqartariaqalersut amerliartuinnarput.

Assinik saqqummertitsineq pissanganartoq eqqarsalersitsisorlu

Assiliisartoq Shazia Khan, parkistanimiunit kingoqqisoq, Odensemi Nordatlantisk Husip silataani assilisanik 14-inik saqqummersitsivoq.

OECD: Ersarissumik suleriaaseqarneq pillugu Kalaallit Nunaat qaffasinnerpaamik nersorniarneqartoq

OECD-mi nunat ilaasortat akornanni akileraartarnermut tunngasutigut paasissutissanik avitseqatigiittarnermut tunngatillugu ersarissumik suleriaaseqartutut Kalaallit Nunaat nersorinninnerit nuimanersaannik nersorniarneqarpoq.

Pan-ArcticVision: Katuaq piareersimavoq issittumi melodi grand prix 2024-mi pissappat

Suli ilisimaneqanngilaq Pan-ArcticVision siunissami ingerlaqqissanersoq. Nanginneqassappalli, aammalu Melodi Grand Prixip periusai malilleqassappata, ajugaasut nunaat aaqqissuisussaassaaq, tamannalu Katuap piareersimaffigigaa Arnakkuluk Jo Kleist Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.

Nunarsuarmioqatigiit ilinniarfii: Greenland Businnes School nunarsuarmi ilinniarfeqatigiinnut ilannguppoq

FN-ip anguniagai tunngavigalugit ilinniarfinnut nunarsuarmi 12.000-ngajaasunut nunanillu 182-ineersunut Danmarkimi ilinniarfiit 88-it peqataapput. Maanna Greenland Businnes School (GBS) Nuummiittoq attaveqaqatigiiffimmut tassunga ilanngunnermigut nunarput ilaatilerpaa.

Angallat tingerlaataannalik juunimili Islandimi tigummineqartoq: Kalaallit Nunaanni hashimik nassaarnerit annersaat

Angallammi tingerlaataannalimmi Danmarkimit Kalaallit Nunaannut ingerlasumi hashimik nassaarfigineqartup qaammatip ataatsip ingerlanerani misissuisoqareersoq, Islandimi Politiit maanna hashi qanoq annertutigisoq pineqarnersoq saqqummiuppaat.