Tunumi saarullittassiissutit nutaat pissarsiariniarneqarnerinut Royal Greenland ilannguppoq

Tunumi saarullittassiissutit nutaat pissarsiariniarneqarnerinut aalisarnermik ingerlatsereersoq alla ilannguppoq. Ingerlatseqatigiiffinni marlunni pilersinneqaqqammersuni pisassinneqarsinnaasuni ilaatigut Kim Høeg-Dam, Carl Christensen aamma Robert Møller piginneqataapput, maannali Namminersorlutik Oqartussat ingerlatseqatigiiffiat Royal Greenland aamma ilannguppoq.

Royal Greenland februaarimi Tuukkaq Trawlimi Tunumi saarullittassiissutinik nutaanik pissarsiniarsarisumi piginneqataalerpoq.

Ingerlatseqatigiiffiit taakku nutaat Tuukkaq Trawl aamma Norsaq ApS, aalisariutinik pisinissamut aamma ukiumi siullermi aalisarnermi atajuartussamik aningaasaqarnikkut missingersuummik kiisalu Tunumi Kujataanilu tunisiffissanik periarfissanik nutaanik ineriartortitsinissamut suliniutitut siunnersuummi kingusinnerpaami 1. marts tunniussaqartussaapput.

Ingerlatseqatigiiffiit nutaat marluk arlaata Tunumi saarullittassiissutit 7.715 tonsit kiisalu suluppaagartassiissutit 400 tonsit pissarsiarinissat siunertarineqarpoq. Pisassiissutit katillutik maanna akit malillugit 200 millionit koruunit missaannik naleqarput.

Tunumi 2023-mi saarullittassiissutit katinnerisa qaffanneqarnissaannik Naalakkersuisut aalajangernerisa kingorna ingerlatseqatigiiffiit nutaat pilersinneqarput, ingerlatseqatigiiffiillu sumiiffimmi siorna qinnuteqarnerisa kingorna suliaqartut nutaat neqerooruteqartinneqarput.

Kanngunartoq

Kisianni periuseq suliaqartunit aamma ilaatigut Demokraatit siulittaasuannit, Jens-Frederik Nielsenimit tupigusuutigineqarpoq. Suliaq pillugu isornartorsiortumik Naalakkersuisunut arlalinnik apeqquteqareerpoq, allanillu apeqquteqaqqinniarluni Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.

Periuseq inatsimmut naapertuutinngitsoq taanna isumaqarpoq, pisassiissutillu biologit siunnersuinerannik qaangiinera pissutigalugu piujuartitsinerunngitsut oqaatiginikuuaa.

- Nutaanik suliaqartunik peqataalersitsinissamik oqalunneq kanngunarluinnarpoq, taanna isumaqarpoq.

Inatsit naapertorlugu Naalakkersuisut suliaqartunut nutaanut neqerooruteqarsinnaapput, § 37 naapertorlugulu apeqqummut akissummi oqaatigineqarpoq, ”suliaqartut nutaat” tassaapput ”inuk imaluunniit ingerlatseeqatigiiffik aalisarfimmut tassunga qinnuteqartut ukiuni siuliini assingusumik akuersissuteqarsimanngitsut”

Tamannali Jens-Frederik Nielsenip akuersaanngilaa.

Royal Greenland februaarimi ilannguttoq

Tuukkaq Trawlip novembarimi pilersinneqarneranit maannamut Carl Christensen aktiat 70 procentiinik piginnittuuvoq, taassumalu ingerlatseqataa Robert Møller ingerlatseqatigiiffiup aktiaataasa 400.000 koruunit 30 procentiinik piginnittuusimavoq.

Carl Christensen aamma Niisa Trawlimi aamma Sikuaq Trawlimi piginneqataavoq, Robert Møllerilu Kitaa Seafood ApS-iusimasumi pilersitsisuuvoq.

13. februaarimit Tuukkaq Trawlimi piginnittut marluullutik piginneqataassutsit ilaat Royal Greenlandimut tunivaat, taakku maanna inuussutissarsiornermik nalunaarsuiffik naapertorlugu suliffeqarfiup 33,33 aamma 49,99 procentiinik akornanni piginneqataalerput.

Suliaqartoq nutaajunngitsoq

Royal Greenlandip ingerlatseqatigiiffiit marluusut aappaanut piginneqataalernera Jens-Frederik Nielsenimut qiimmattartitsinngilaq.

- Royal Greenland Tunumi suliaqartuni nutaajunersoq, Naalakkersuisunut apeqqutiginiarpara, aamma taamatut iliorneq inatsisinik unioqqutitsinerunersoq paasiniassavara. Taamaanngippat inatsisip qanoq paasisariaqarnera naluara.

Royal Greenland Tunumi 4000 tonsinik saarullittassaqareerpoq. Arctic Prime Fisheries amerlanerpaanik 8.481 tonsinik pisassaqarpoq, taakkuli siorna pisassiissutinit 10.481 tonsiusunit 2.000 tonsinik appariarnerupput.

- Royal Greenland aamma peqataassappat aalisartunik nutaanik qaaqqusinerup siunertaa takusinnaanngilaq. Tassanimi pisassaqareerput, Jens-Frederik Nielsen oqarpoq.

Powered by Labrador CMS