Tunumi allanik nanoqatigiiaaqartoq paasineqarsimavoq

Misissuisimanerup nutaap takutissimavaa, Tunumi Tasiilap kujataata tungaani nanoqartoq allanik, nannunit allanit allaanerusunik. Taamaalilluni nunarsuarmi nanoqatigiiaat assigiinngitsut 20-nngorput.

Pingortitaleriffik Tunup nunartarujussuani nanoqatigiiaanik allanik ilumut peqarnersoq paasiniarlugu ukiuni arlaqartuni paasissutissanik katersisimavoq.

Ilisimatusarsimanermi nutaami taamaattoqartoq inerniliunneqarsimavoq, ilisimatusarnermi paasisat atuagassiami ”Science”-imi tallimanngornermi juunip 17-iani saqqummiunneqassapput.

Pingortitaleriffimmi sulisut USA-mi Norgemilu ilisimatuut peqatigalugit Tunup kujataaniittumi Prins Christians Sund-imiit avannaani Kap Morris Jessup tikillugu timmisartumik sineriammi kangerlunnilu angalallutik, nannut meqqilersorlugillu nannut timaasa ipiusartaanniik misissugassanik tigooqqaasimapput. Misissuinermi ilisimatuut ilaasa oqaluttuaraa, nanoqatigiiaat nutaat paasiniarneqarneranni innuttaasut pingaaruteqarluarsimasut.

- Tunumi piniartut sineriammi tamarmi nanoqartoq ilisimajuaannarsimavaat, piniartullu nannunik sumi ujaasissanersugut oqaatigisaanni nannut nassaarisimavagut. Nutaartaasoq tassaavoq, nannut taakku Tunup qeqqani avannaanilu nannunut akuliuttannginnerat, Uumasunut miluumasunut Timmissalunni Immikkoortortaqarfimmi pisortaq Fernando Ugarte Sermitsiaq.AG-mut oqaluttuarpoq.

- Soqutiginartoq aamma tassaavoq, nannut Ittoqqortoormiini, Tasiilami Tunullu kujataani piniartunit pisarineqartartut amerlanersaat Tunup avannaarsuanersuusarnerat, tassa Tunup kujataani nanoqatigiiaaqqanersuunatik.

Tamatuma takutippaa, Tunup kujataani naannut sananeqaatimikkut nunarsuarmi nannunit allaanerusut, Tunullu kujataani pissutsinut naleqqussarsimarpasittut, tassa ukiup ingerlanerani qaammatialunni sikuunerani taamaallaat piniariarsinnaallutik.

Nannunit allanit summiiffimminni "angerlarsimanerusartut"

Nannut arnavissat 2015-imiit 2022-mut satellitsikkut sumiissusersiorsimanerisa takutippaat, nannunut ungasissorujussuarmut piniariartartunut sanilliullutik taakku sumiiffimminni ”angerlarsimanerusartut”.

Kangerluit tulliinukarlutik kangerluit sikuisigut qaqqakkulluunniit ingerlaartarput. Nannut aamma satellitsikkut sumiissusersiorneqarsimasut affaasa missaanniittut sikorsuarnit "pisarineqarlutik" kujammut 200 km.-it sinnerlugit ingerlanneqartartut paasineqarsimavoq. Sikorsuarniilli sarfamit ingerlanneqartunit "aqqariarlutik" nuna Sermersuarluunniit aqqutigalugit kangerlunnut aggerfimminnut uteqqittarlutik.

Paasissutissat nutaat ukiut 35-t sinnerlugit Tunumi nannunik misissuisarsimanerni assigiinngitsuni paasissutissanut katersorneqarsimasunut ilanngunneqarsimapput. Aamma Tunumi piniartut nannuttaasa ipiusartaanniik misissugassatut tiguneqarsimasut nannut sananeqaataannik misissueqqissaarnermut ilanngunneqarsimapput.

Tunup kujataani nannut ukiumut qaammatialuinnarni imaata sikuaniissinnaasut, ilulissaniit aamma Tunup kujataani kangerluit sermiinit iigartartunit sikut aniasut aqqutigalugit piniartarnermikkut annattarput.

Nanoqatigiiaat allat maanna aqunneqartussanngortut

Siusinnerusukkut Tasiilap kujataani nannunik misissuisoqarpallaartarsimanngilaq, Tasiilap kujataata najugaqarfiunnginnera aamma ukioq naallugu silarlussinnaallunilu silap qanoq issinnaanerata naatsorsoriminaattarnera pissutigalugit.

Kalaallit Nunaanni aqutsinermut oqartussat Tunup kujataani naannut immikkuullarissut qanoq aqunneqarnissaat maanna isummerfigisussanngorpaat.

Tunumi piniartut piniarsinnaanermut allagartallit ukiumoortumik nannuttassinneqartarput. 2022-mi nannut pisassiissutigineqartut katillugit 69-iuput. Pisassiissutit sumiiffinni pingasuni atorneqartarput: Ittoqqortoormiit/Scorebysund, Tasiilaq, aamma Kitaata kujataani, tassa nannut ilaat Tunumiit Nunap isuanut sikorsuit aqqutigalugit pisartut ilanngullugit.

Powered by Labrador CMS