Timmisartukkut angalasartut ukiuni arlalinni amerliartornerat tamaanga killeqarpoq
Nunanit allaniit Kalaallit Nunaannukartartut ukiut tallimat sinnerlugit amerliartortuarsimallutik maanna ikiliartoqqilerput
Suut tamarmik ajunngitsumik ingerlajuaannartanngillat. Naatsorsueqqissaartarfiup angalasut nunanit allaneersut ukiup qaammataani arfineq-pingasuni siullerni – januaarimiit aggustusip qaamataanut, amerlassusaat pillugu kingullermik naatsorsuusiaata tamanna takutippaa.
Tassa siorna qaammatini arfineq-pingasuni ilaasorisimasanut sanilliullugu ilaasimasut 2019-imi 813-inik ikileriarsimapput.
Killormut aallariarneq
Taamaalilluni ilaasoqarluartarneq killormut sangusimavoq. Tassa nunani allaneersut takornariartarfissaannik nutaanik pilersitsiniarluni aatsaat taamak soqutiginnittoqaleruttortoq tamanna pivoq.
Ilaasut amerlassuserisimasaat: januar-august
2014: 52.447
2015: 55.588
2016: 60.048
2017: 61.309
2018: 62.947
2019: 62.134
Timmisartunut attartukkanut nalinginnaasumillu angallassisartunut ilaasimasut amerlassusaasa allanngorsimanerat ernumanarpallaanngilaq. Taakunani ilaasimasut 107-nik ikileriarsimapput, tassa 2018-imi 67-731-nit 2019-imi 67. 624-nut ikileriarsimagamik.
Pingaartumik danskit nunarput alarsimavaat. 2019-imi ilaasut Danmarkimeersut 18.843-usimapput, 2018-ip qaammataani arfineq-pingasuni siullerni 19.141-usimallutik.
Tysklandimit tikittoqarnerpaasartoq
Danskit eqqaassanngikkaanni, Tyskland tassaavoq takornarianik amerlanerpaanik Kalaallit Nunaannukartitsisartoq. 2019-imi januaarip qaamataaniit aggustusip qaammataanut tyskit 3.850-it timmisartumut attartukkamut nalinginnaasumulluunniit ilaallutik takornariarsimapput.