Urani

Taksøep nalunaarusiaanik Aleqap isornartorsiuinera ilisimatuup taperserpaa

Siumumit politikerit tunngavissaqarput qallunaat naalakkersuisuisa nunanut allanut tunngasunut politikkimi immikkut siunnersortaat uparuaramikku ajunngitsuinnarnik saqqummiussimmat, Naalagaaffeqatigiinni kikkut tamarmik assigiimmik sinnattugaqartut anguniagaqartullu

Kalaallit Nunaata Danmarkillu Issittumi soqutigisaat assigiinngitsorujussuupput

Qallunaat politikkersorneranni Kalaallit Nunaat kiisami malunniutilerpoq. Tassa naalakkersuisut nunanut allanut tunngasunut politikkimut immikkut siunnersortaat Peter Taksøe-Jensen qallunaat politikeriisa tusaaniassappassuk.

Taassuma Danmarkip siunissami nunanut allanut tunngasunut isumannaatsuunissamullu politikkimi toraarniagassai pillugit nalunaarusiamini erseqqissarpaa Danmarkip sakkortunerpaamik Kalaallit Nunaat Issittorlu samminiartariqarai.

Tassa nalunaajaatt, Naalakkersuisunut Inatsisartunullu ilaasortat ilarpassuisa nuannaarutigisariaqagaat.

Apeqquserneqarpoq

Tamakkuami ilaasa naalagaaffeqatigiinni kujallermiut ukiorpassuarni pasillertarsimavaat Naalagaaffeqatigiit avannarlersaanni qanoq pisoqarneranik paasinninnatillu suusupaginnittutut.

Taamaakkaluartoq Taksøep nalunaarusiaani inassuteqaatit apeqquserneqarput. Pissutigalugu Naalagaaffeqatigiit, imaluunniit Kunngeqarfiup Danmarkip Kalaallit Nunaanni soqutigisai imatut saqqummiunneqarmata, tassaanerorpasissut Danmarkip Kalaallit Nunaanni soqutigisai, politikerit ilaat isumaqarput.

Atuagaq tupannartoq

– Ilami atuagaq tupannaqaaq, tassa Peter Taksøe-Jensenip nalunaarusiaa maanna Danmarkip nunanut allanut tunngasunut politikkianut tunngaviliisuussappat, tassani taamaallaat tunngavigineqarlutik qallunaat naleqartitaat soqutigisaallu, Aningaasaqarnermut, Inuussutissarsiornermut, Sulisartoqarnermut Nunanullu Allanut Tunngasunut Naalakkersuisoq Vittus Qujaukitsoq (Siumut) Sermitsiamut oqarnikuuvoq.

Qallunaat isaannit qallunaallu naleqartitaat

Vittus Qujaukitsup parteeqataa Folketingimut ilaasortaq Aleqa Hammond tamatumunnga isumaqataavoq. Taanna KNR-mut oqarpoq nalunaarusiami Naalagaaffeqatigiit pineqarnerannik allanneq taamatut paasineqarsinnaanngivissoq.

– Qallunaat isaannit isigalugu nalunaarusiatut isigineruara – qallunaat naleqartitaannaviinik.

Sunniuteqarnissaq

Udenrigspolitisk Selskbip aaqqissuussaanik Taksøep nalunaarusiaa pingasunngormat unnukkut Københavns Universitetimi, inunnit 200-t misssaannik peqataaffigineqartumi, saqqummiunneqarpoq.

Qallunaat naalakkersuisuisa imminnut nunanut allanut pissutsinut isumannaallisaanermullu politikkimi siunnersortaata Peter Taksøe-Jensenip tunngavilersorpaa, sooq inassutigalugu Danmarkip nunat allat pinnagit Svalimmiut, Kalaallit Nunaat Issittorlu sammisariaqarai.

– Issittoq sunniuteqarfigisinnaalluarparput. Tassani annertoorujussuarmik assigiinngisitsisinnaavugut, pissutigalugu tamassuminnga samminnittut amerlavallaannginnatta, Peter Taksøe-Jensen oqarpoq.

Oqaatsit pillugit pissaaneqarniunneq isertuussaq

Atorfillit, ilisimatuut tusagassiortullu aamma qinnuigineqarput Taksøe-Jensenip nalunaarusiaa oqaaseqarfigeqqullugu. Tamakkua ilagaat Ulrik Pram Gad, namminersorlutik oqartussani atorfilittaasimasoq ullumikkullu Københavns Universitetimi naalagaaffimmik ilisimatusarnermi lektori.

Saassuppaa

Taassuma Aleqa Hammondip maalaarutai immikkut taanngilai, Vittus Qujaukitsullu nalunaarusiami uparuagai samminerullugit. Tassani Ulrik Pram Gad tunuarsimaanngilaq, nalunaarusiap Issittumik samminninnertaani periuseq tamaat saassukkamiuk uukapaatitsiniartutut ataasiinnarmit isiginnittutut suliaanerarlugu.

Matumani pineqarpoq sammisap pineqartup suuneranik qanorlu eqqartorneqarsinnaaneranik sinaakkutassaq. Inunni peqatigiinni assigiinngitsuni killormut ingerlatsiniarnerit arlaliusinnaapput, killormulli ingerlatsiniarneq tassaagajuttarpoq pissaaneqarnermik takutitsiniarneq. Killormoortitsiniarneq piviusutut isigitinniarneqartarpoq – tamannalu pissutigalugu sunniuteqartarpoq allallu eqqarsariaasaannik aamma sunniisarluni.

Akulerutsitsineq

Tamatumunnga atatillugu Ulrik Pram Gad-ip uggornartippaa Danmarkip Naalagaaffeqatigiinnik eqqartuinermini atorfilittat, matumanilu Taksøe-p nalunaarusiaata, takutittaraat Savalimmiut aamma Kalaallit Nunaat tulleriiaarinikkut, kissaatigisatigut, anguniakkatigut isummatigullu assigiittutut isigisariaqartut.

– Uggornarpoq Taksøe suleqataalu taamaatut akulerutsitsimmata. Matumani uniuisoqarpoq, tassami Kalaallit Nunaat issittumi naalagaaffittut namminerlu soqutigisalittut isigineqarluinnartariaqarmat, Urik Pram Gad erseqqissaavoq.

Naalagaaffeqatigiinneq kimikilliartorpoq

Taassuma erseqqissarpaa Naalagaaffeqatigiinneq atasinnaalluarpoq, Kalaallit Nunaat namminiileraluarpalluunniit qilersorsimannginnersumillu attaveqalerluni. Kalaallit Nunaata EU-mit anisimanera, kingornalu EU-mi iliuuseqartarsimanera, Ulrik Pram Gad naapertorlugu Naalagaaffeqatigiit iluanni namminersortumik politikkeqarnermut assersuutissaalluarput.

EU illuanut sammisoq

Ulrik Pram Gad-ip allaat kaammattuutigaa Naalagaaffeqatigiit isigissagivut EU-tut illuanut sammisutut. Tassa imatut, EU-mi isumaqartoqartoq naalagaaffeqatigiit taamaallaat amerliartuinnarunik, amerlanerusunik ingerlataqarunik, siumut ingerlasinnaagunik nunanillu ilaasortaajunnaartoqanngippat, atasinnaasut, taava Naalagaaffeqatigiit atasinnaapput, tamatuma killuanik pisoqaraluarpalluunniit.

– Takorlooriarsiuk Naalagaaffeqatigiit tassaasut sikkitut kinguporsortutut. Nunat naalagaaffeqatigiinni inissisimaffimminni qilersorsimajunnaariartortillugit naalagaaffeqatigiinneq ajalusoornavianngilak, Ulrik Pram Gad oqarpoq.

Powered by Labrador CMS