Siumumit qinigassanngortittoq: Saammaateqatigiinnissamut isumalioqatigiissitaq nutaaq pisariaqarpoq

Saammaateqatigiinnissamut isumalioqatigiissitaq nutaaq pilersinneqassaaq. Siumumi politikerip inuusuttup Ineqi Kielsenip tamanna oqariartuutigaa, taanna maannamut Siumup Folketingimut kisiat qinigassanngortitarigallarpaa.

Naamminersorlutik Oqartussat aningaasat 10 millionit koruunit siornatigut Saammaateqatigiinnissamut Isumalioqatigiissitamut atoreerpaat, taanna ukiuni pingasuni sulereerluni decembarip 8-ni 2017-imi isumaliutissiissummik tunniussivoq.

Taamani Naalakkersuisut siulittaasuat Aleqa Hammond, Saammaateqatigiinnissamut Isumalioqatigiissitamik pilersitsisuuvoq.

Saammaateqatigiinnissamut isumalioqatigiissitamik nutaamik pilersitsisoqarnissaanik Ineqi Kielsen maanna oqariartuuteqarpoq, taanna danskit ilisimatuut suleqatigalugit pilersinneqassaaq aamma ”danskit naalakkersuisuini peqataaffigineqarluni. isumalioqatigiissitaq taamaalilluni tamakkiisumik akornuteqanngitsumillu piffissamit tassannga danskit allagaatitoqaannik takunnittoqarsinnaaniassammat”, folketingimut qinigassanngortittup tusagassiuutinut nalunaarutaani tamanna atuarneqarsinnaavoq.

Siunnersuut ima qulequtserlugu saqqummiunneqarpoq: ”Nunasiaateqarnermi kukkussutit qulaajartigit”.

- Nunasiaataanerup nalaani aalajangiinerit arlallit kalaallinut inuiaqatigiinnut ajortumik qanoq kinguneqarsimanerit ilisimareerpagut, Ineqi Kielsen oqarpoq, ilaatigullu nunap nunasiaataanerani ikiligaanerit uku taagorpai: sumi inunngorsimaneq tunngavigalugu akissaasersuineq, inatsisitigut ataataqanngitsut, Qullissat, Pituffimmit pinngitsaaliissummik nuutsitsineq, G-60 aamma meeqqat misilittaatitut aallartinneqarnerat.

Siulleq isornartorsioraa

Saammaateqatigiinnissamut Isumalioqatigiissitap siulliup suliarisimasaa Ineqi Kielsenip isornartorsiorpaa.

- Saammaateqatigiinnissamut isumalioqatigiissitap isumaa ajunngikkaluarpoq, kisianni ilusilersorneqanera aamma suliarineqarnera naammaginanngilaq. Assersuutigalugu inoqarfinnut assigiinngitsunut angalanernut, inuit maalaaruteqarfigisinnaasaannut aningaasat maannamut atorneqarnikuupput. Sulinermut tunngavik tamanna pitsaasuunngilaq, taanna tusagassiuutinut nalunaarummi allappoq.

Utoqqatsertoqarnissaa piumasarigaa

- Kikkut tamarmik kukkusarput, kisianni kukkugaanni akuerisariaqarpoq, kukkunermullu eqqugaasunut utoqqatsertoqarluni. Meeqqat misiliutigineqartut kisimik pineqanngillat, aamma innuttaasutsinnut amerlasuunut tamanna atuuppoq, Ineqi Kielsen taama piumasaqarpoq.

- Taamaattumik ilaatigut saammaateqatigiinnissamut isumalioqatigiissitamik pisariaqartitsivugut. Qanga eqqunngitsuliornerit pisut akuerineqanngippata, innuttaasutsinnut inuiaqatigiinnullu ikit ammasuussapput. Siunissamilu namminiilivinnissamut sulinitsinnut aporfiullutik, taanna isumaqarpoq.

Folketingimut qinigassanngortittutuaq

Siumumit folketingimut qinigassanngortittutut Ineqi Kielsen maannamut kisimi sassartuuvoq. Partiip qinigassanngortitanik katersuutsitsiniarnini unammillernartoqartikkunarpaa. Siumumi siulersuisuunerit ”ataatsimiingajalertut immaqa sapaatip-akunnerata tulliata aallartinnerani” partiimit oqaatigineqarpoq. 2019-ip ingerlanerani taanna nalunaarut arlaleriarluni uterneqarpoq.

Kingusinnerpaamik juunimi Folketingimut qinersisoqartussaavoq.

Powered by Labrador CMS