Russit piumasaqaataannik akuersineq: - Ruslandimi 'Issittoq pillugu pingaartitsivallaarnermik' sakkortuseriartitsisinnaavoq

Qalasersuarmi immap naqqanut russit piumasaqaataannik akuersineq, Qalasersuup Ruslandimit pigineqarneranik oqaluttumik nukittortitsissagunarpoq. Taamaattumik Canadap aamma Danmarkip/Kalaallit Nunaata nunap killeqarfiisa aalajangernissaannut aaqqiissutissamik Ruslandimut isumaqatiginninniarnissanik aallartitsinissamik soqutiginnissinnaassapput, Forsvarsakademietimi adjunkt taama naliliivoq.

Naalagaaffiit Peqatigiit toqqavinnut ataatsimiititaliaata Issittup Imartaani immap naqqanut Ruslandip piumasaqaataata ilarujussuanik akuersissuteqarpoq – tamannalu aamma Danmarkip/Kalaallit Nunaata aamma Canadap piumasaqaateqarfigaa.

Qalasersuarmik piginnittuuniunnermi akuersinerup Rusland nukittunerusumik inissisimalersippaa, tamatumalu saniatigut toqqavinnut ataatsimiititaliap Danmarkip/Kalaallit Nunaatalu piumasaqaataannut aalajangiinissaannut naatsorsuutigineqartumit ukiut qulit sioqqullugit tamanna pivoq.

Rusland siullersaalluni piumasaqaammik tunniussinini pissutigalugu ataatsimiititaliap 'utaqqisunut allattorsimaffiani' siulliuvoq, taanna nunarsuarmi tamanit piumasaqaatinik assingusunik suliaqartarpoq, utaqqinerlu sivisuvoq. Danmark/Kalaallit Nunaallu utaqqisuni 76-miipput, Canada 84-imiittoq.

Qalasersuup eqqaani killeqarfiit pillugit isumaqatiginninniarnerit akuersisoqarnerani sukkatsissinnaasut, Marc Jacobsen, Forsvarsakademietimi Center for Arktiske Sikkerhedsstudierimi adjunkt taama naliliivoq.

Nunani tamalaani inatsit malinneqartoq - maannamut

- Naalagaaffiit allannut attaveqarnerini aalajangiisoqarnissaanut qanillititsisinnaavoq. Naalagaaffiit Peqatigiit toqqavinnut ataatsimiititaliaani ilisimatuussutsikkut paasisat nunani tamalaani inatsimmik tunngaveqartut peqatigisaannik, naalagaaffiit allanut ataveqartitsisuini ingerlatsisoqarpoq, tassani nunanit pingasunit sinniisut ataatsimiittarput.

- Sumiiffiup qanoq agguataarneqarnissaanut immaqa isumaqatigiittoqarsinnaavoq, Marc Jacobsen oqarpoq.

Akuersinerup naalagaaffiit nunanut allanut attaveqartitsisuitigut isumaqatiginninniarnerit aallartitsisinnaanerata saniatigut, russit piumasaqaataannut akuersinermut atatillugu qulequttanik pingasunik erseqqissaavoq:

  • Suliami matumani Ruslandip Ilulissani nalunaarut malippaa, tassani Issittumi naalagaaffiit sineriallit tallimat nunani tamalaani inatsit aamma ilisimatuussutsikkut paasissutissat suliamik aalajangiissasut isumaqatigiipput: - Ruslandip Ukrainemi iliuuserisami akerlianik – maannamut – uani malinnippoq, tassanilu aamma imminut iluaqutserput.
  • Ruslandip akuersineq nunami namminermi politikkimi atussavaa: - Issittup annertuumik Ruslandimut ilaanera, nunamik namminermik pingaartitsinermut isumalerujussuuvoq. Ruslandimi 'Issittumi nunamik pingaartitsinermik', aamma Qalasersuup Ruslandimik piginnittuuneranik oqaluttuamik tamanna nukittorsaataasinnaavoq. Oqaluttuaq taanna aappaagu nukittorsarneqassappat, Canada aamma Danmark/Kalaallit Nunaat akuerineqassappata taakkununnga unammilligassanngorsinnaavoq. Taamaattumik tamanna sioqqullugu isumaqatigiissusiornissaq soqutigisarisinnaassavaat.
  • Qalasersuup eqqaani immap naqqa pillugu oqallinnermi uuliamik, gassimik aatsitassanillu qaqutigoortunik allanillu immap naqqani ulikkaarnera pingaartinneqarpoq. Tassani piiaaniaraanni aningaasatigut akilersinnaanngornissaa annertuumik suliaqarfiusariaqartoq oqaatigissallugu pingaaruteqarpoq, Issittup Imartaani silarluttarmat, ukiup affaani taartarmat, aamma immap naqqa meterinik tuusintinik arlalinnik ititigisumiippoq. Kiisalu nuna immap naqqanik piginnittussaatinneqartoq eqqissisimatitsilersinnaavoq, taamaalillunilu uuliamik gassimillu piiaasoqannginnissaanik isumaginnilluni.
Powered by Labrador CMS