Royal Greenland: Pisisartumut arajutsineq ajortumut saarullinnik aqutsineq akuerineqarsinnaanngilluinnartoq

Saarulliit sinerissap qanittuani pisassiissutigineqartut niuerfigiit sakkortuumik isornartorsiorpaat, naak pisassiissutit 2023-mi 4.000 tonsinik apparneqarsimagaluartut. Royal Greenland tusarniaanermut akissummi taama naliliivoq. Akerlianik pisassiissutit qaffangaatsiarneqartariaqartut, Kattuffik QAK isumaqarpoq.

Torsk, fiskekasse

Naalakkersuisut saarullinnik sinerissap qanittuaniittuni aqutsineranni ukiorpassuarni biologit siunnersuinerannit sippuingaatsiarluni inissinneqartarput.

2023-mut pisassiissutinut siunnersuutit siorna novembarimi tusarniaassutigineqarmata, siunnersuut aamma aalisarnermik suliaqartunit arlalinnit sakkortuumik isornartorsiorneqarpoq – aamma aalisarnermi suliffeqarfissuarmit Namminersorlutik Oqartussanit pigineqartumit Royal Greenlandimit, Naalakkersuisut piujuartitsinerusumik aqutsiniarlutik neriorsuuteqarnerminnik naammassinninnissaat isumatusaarnerussasoq, taakku isumaqarput.

Ingerlatseqatigiiffiup tusarniaanermut akissutaani, Naalakkersuisut nittartagaanni saqqummiunneqartumi tamanna atuarneqarsinnaavoq. Naalakkersuisulli tusarnaanngillat, pisassiissutillu 17.000 tonsinut inissippaat.

Royal Greenland naapertorlugu, niuerfiit aqutsinermut ilisimatuussutsikkut innersuunneqartunut sippuerujussuartunik inissinneqarsimasunut sakkortuumik isornartorsiuinerat pisassiissutini ajornartorsiutaavoq.

- Pisisartumit arajutsineq ajortumit akuersaarneqarsinnaanngitsoq

- Sinerissap qanittuani saarullinniarnermi ullumikkut aqutsineq biologit siunnersuutaannut ukiunilu kingullerni aalisarneqarsinnaasunut naapertuutinngilaq.

- Niuerfiit taamaalillutik saarulliit amerlassusaannut aqutsinermut isorinningaatsiarput. ICES-mit 5000 tonsit TAC-llu 17.000 tonsit pillugit siunnersuineq paasiuminartoq eqqarsaatigalugu assigiinngissut annertungaarmat, pisisartoq sinnerlugu pisiniartartumut arajutsisaqarneq ajortumut tamanna akuerineqarsinnaanngilluinnarpoq, Royal Greenland tusarniaanermut akissummi allappoq.

Sinerissap qanittuani aalisarneq akuleriisitsilluni aalisarnermik taaneqartarpoq, saarulliit avataaniittut pisanut ilaasarnerat pissutaalluni. Sinerissap qanittuani 9.180 tonsinik aalisarneq, sinerissap qanittuani aalisakkanik 4.590 tonsinik aalisarnerup assigigaa, Pinngortitaleriffik naliliivoq.

Nunatsinnit saarullik inissisimanerluttoq

Kisianni Kitaani avataasiorluni saarullinnik aalisannginnissaq innersuussutigineqarpoq.

Royal Greenland naapertorlugu suliniaqatigiiffiit naalakkersuisunut attuumassuteqanngitsut arlallit aalisakkanut ilitsersuusiaanni (fish guides), nunatsinni sinerissap qanittuani saarullik inissisimanerluppoq:

- Tamannalu isumaqarpoq tunisassiaq pineqartoq tunisassiamik allamik piujuartitsinermik tunngavilimmik aalisarneqartartumik taarserneqarnissaa innersuussutigineqartoq. Saarullinniarneq aalisartumut nunaqavissumut aningaasarsiutitut Royal Greenlandimullu tunisassiassatut pingaaruteqarmat, tamanna ajuusaarnarpoq, Royal Greenland allappoq.

Pisat ikileriartut

Royal Greenland naapertorlugu pisassiissutit 14.000 tonsit missaannut appartinneqarsinnaasimagaluarput. Tamannalu aamma aalisarnermut naapertuussinnaassagunaraluarpoq, 2022-mi 15.000 tonsit sinnilaarlugit pisassiissutinit 21.000 tonsiusunit pisarineqarmata.

Sulisitsisunit aamma Sustainable Fisheries Greenlandimit assingusunik nalunaarutieqartoqartoq, tusarniaarnermut akissutini allani atuarneqarsinnaavoq.

Sinerissap qanittuani saarullittat ukiut arlallit ingerlanerini ikiliartorsimapput. KANUAANA-p allagaatai qimerlooraanni, 2016-imi saarulliit 33.000 tonsit pisarineqarput, 2022-milu 15.000 tonsit missaanniillutik.

Sustainable Fisheries Greenlandili (SFG) aamma isumalluarnartunik takusaqarpoq:

- Pissuseqatigiiaat amerliartortut Sisimiuni Nuummilu misissuinerit takutikkaat, taamaammallu piffissami sivisuumi aalisarpallaartoqarsimagaluartoq pisarineqartartut ikiliartorneri 2023-mi unissasut tunngavissaqartumik neriuutigineqartoq SFG-mit ilanngullugu maluginiarneqarpoq, SFG akissuteqaatimini allappoq.

Kattuffik: Pisassiissutit 30.000 tonsinut qaffanneqarlik

Pisassiissutilli apparneqarnissaannut aamma akerliusoqarpoq. Qalerualinniat Aalisagarniallu Kattuffiat (QAK) taama isumaqarpoq. Pisarineqartut ikiliartornerinut tunisinissamut killilersuinerit pissutaasut, tassani isumaqartoqarpoq.

- QAK kissaatigaa TAC qaffanneqarnissaa 30.000 tonsinut. Isumaqarpugut ukiuni kingullerni aalisarnerup pisaqarfiunngippallaarnera peqquteqartoq tunitsivinniit tunisinissamut killilersuineq. Taanna pisarpoq sapaatip akunnerani aalisakkat tunisassat killilersornerini imaluunniit tunisat tonsitigu killilersornerisigut.

Powered by Labrador CMS