Qimaasoq pillugu suliaq Namminersorlutik Oqartussat ukiut marluk sinnerlugit ilisimavaat

Namminersorlutik Oqartussat septembarimi 2016-imili qimaasoq pillugu suliami danskit oqartussaannit saaffigineqareeraluarlutik, paasissutissat nammineq pigineqarput. Namminersorlutik Oqartussani atorfilittaq ataaseq suliamik suliarinneqataasimavoq.

Kalaallit Nunaata siullermeerluni qimaasumik tigusinera pillugu, Sermitsiaq.AG-p apriilip 17-anni ilisimatitsissutigimmagu annertuumik maluginiarneqarpoq.

Tassami paasissutissaq tamanit tupaallaatigineqartorujussuuvoq.

Namminersorlutik Oqartussat suliaq septembarimi 2016-imili ilisimareersimagaat aamma suliarinerani toqqaannartumik attuumassuteqarsimasut, maanna Sermitsiaq.AG-p saqqummiussinnaalerpaa.

Taamaakkaluartoq paasissutissaq tamanna tamanut ammasumik aamma Inatsisartuni politikerinut nipangiusimaneqarnissaa aalajangiunneqarsimavoq.

Apriilip 12-anni tikittoq

Taamaattumik Kalaallit Nunaata apriilip 12-anni nunap oqaluttuarisaanerani qimaasut siullersaat tikilluaqquaa, apeqqut pillugu politikkikkut suli oqallisigineqanngitsoq.

Angut Europap kangisissuaneersoq 30-t sinnerlugit ukiulik universitetimi ilinniarsimasoq tassani pineqarpoq.

Angutip ikiuiniarnikkut najugaqarnissaanut akuersissut Kalaallit Nunaanni Qimaasunut aalajangiisartunit immikkut ittunit aalajangerneqarpoq, tassani ilaasortat Naalakkersuisunit toqqarneqartarput. Namminersorlutik Oqartussani atorfilittaq tassani pineqarpoq.

Ilaasortat sinneri danskit oqartussaannit aamma kattuffiinit innersuunneqarput. Nunap eqqartuussisuunera Den danske Dommerforeningimit toqqarneqartoq siulittaasuuvoq.

Allagaatinik takunnissinnaatitaaneq tunngavigalugu Sermitsiaq.AG-p pissarsiarisaani atuarneqarsinnaavoq, suliaq taanna aalajangersimasoq Kalaallit Nunaanni Qimaasut pillugit aalajangiisartut pilersitsisuuvoq.

Nuummi qimaasutut akuerineqarnissani qinnutigigaa

Pineqartup Kalaallit Nunaannut 2012-imi aallarneranik suliaq aallartippoq. Tamatuma kingorna Nuummi politeeqarfimmi qimaasutut akuersissummik qinnuteqarpoq.

Nunanut allanut tunngasunik suliassaqarfik danskit akisussaaffigimmassuk, suliaq Danmarkimi nunanut allanut aqutsisoqarfimmi suliarineqarpoq. Tassani angut 2013-imi qimaasutut qinnuteqaamminik itigartinneqarpoq.

Tamatuma kingorna suliaq Qimaasut pillugit aalajangiisarfimmut ingerlatinneqarpoq. Aalajangiisartulli suliaq suliarisinnaanngilaat, inatsit kunngikkormiut peqqussutaannit februaarip 23-anni 2001-imeersoq malillugu suliarineqartussaammat. Tassani Kalaallit Nunaanni Qimaasut pillugit aalajangiisartut qanoq katitigaanissaat nassuiarneqarpoq, taamaalillunilu Namminersorlutik Oqartussat ilaasortap ataatsip toqqarnissaanut aalajangersaalluni. Ilaasortat sinneri Dansk Flygtningehjælpimi toqqarneqassapput, Danmarkimi Advokatrådetimit kiisalu nunanut allanut ministerimit. Siulittaasoq nunap eqqartuussisuunerissavaa, siulittaasup tullia eqqartuussisuussaaq.

Kalaallit Nunaanni qimaasut pillugit aalajangiisartut toqqarneqartut

Taakku apeqqutit qulaajarneqarnissaannut piffissaq sivisooq ingerlavoq, kisianni aggustimi 2016-imi Flygtningenævnetip Integrationsministeriet qinnuigaa, Kalaallit Nunaanni Qimaasut pillugit aalajangiisartunik ilaasortanik toqqaaqqullugu. Namminersorlutik Oqartussat attuumassuteqartullu sinnerisa toqqaaniarnerat aamma piffissami sivisuumi pivoq, kisianni 2017-imi novembarimi inissipput.

Ikiorneqarluni najugaqarnissamut akuersissummik qinnuteqartoq

2017-ip ingerlanerani angut 30-t sinnerlugit ukioqartoq ikiorneqarluni najugaqarnissamut akuersissummik qinnuteqarpoq. Suliap ingerlanerani Danmarkimiinnissaminut peqquneqarpoq.

- X (Atia isertuunneqartoq, aaqq.) ikiorneqarluni najugaqarnissamut akuersissummik qinnuteqaamminut tapiliullugu Nunanut allanut aqutsisoqarfimmi qinnuteqaataata suliarineqarnerani kukkusoqarsimaneranik oqaatiginnippoq, immikkut ittumik inissisimanerarluni, Danmarkimilu ilaatinneqarani ukioq manna najugaqarsimalluni, Nunanut allanut aamma Peqataatitsinermut ministeriaqarfimmit pappiaqqani atuarneqarsinnaavoq.

- Tamatuma saniatigut (taanna, aaqq.) naapertuuttumik eqqartuunneqarnissamut Europami inuit pisinnaatitaaffii pillugit isumaqatigiissut art. 6-imut innersuussisimavoq.

Inunnut ataasiakkaanut paasissutissat pineqarmata, Qimaasut pillugit aalajangiisartut suliaq taannarpiaq pillugu oqaaseqarsinnaanngillat.

Powered by Labrador CMS