Qallunaat takornarianik Nunatsinni nassuiaassisartut qanittukkut taamaatinneqassagunartut
Nunatsinni takornariartitseqatigiiffiit nassuiaassisartunik kalaallisut tunuliaqutilinnik pissarserusunnerupput. Tamatumunnga isornartorsiuisut pissusissamisuunngitsumik assigiinngisitsinerunerarpaat, takornariartitseqatigiilli oqaatigaat takornariartitsineq kalaallinit isumagineqalissappat tamanna pisariaqartoq.
Qallunaat inuusuttorpassuit suliamik ilinniagaqarsimanngitsut takornarianut nassuiaassisartutut suliartorlutik aasat tamaasa Nunatsinnukartarput. Takornariat ornigarluartagaanni Ilulissani takornariat tikeraruttulernerisa nalaani qallunaat inuusuttut illoqarfimmi asimilu angallassisut takussaasarput. Taama angallassinerminni nunami pinngortitaq, kulturi aamma oqaluttuarisaaneq oqaluttuarisarpaat.
Kalaallilli takornariartitseqatigiiffiisa nunaqavissut siunissami taama suliaqalernissaat piumaneruaat. Taamaattumik takornariartitseqatigiiffiit arlallit nassuiaassisartunik sulisussarsiornerminni kalaallit piumanerusarpaat. Tamanna Nunatsinni oqallisigineqangaatsiarpoq, tassami atorfinnut inuttassarsiuinerit taamaattut kalaallit nunaminni takornariartitsinermut piginnittoorusunnerannut takussutissaappat imaluunniit kalaallit qallunaallu attaveqaqatigiinnerannut ilungersunareersumut avissaartortitsiniarnerinnaava?
Nunaqavissunik nassuiaassisartunik atorfinitsitserusunnerusut ilagaat Ivik Ostermann, takornariartitseqatigiiffimmik Greenland Cruisisimik piginnittuusoq. Ivik Ostermann ukiuni arfineq-marlunni nassuiaassisartunik atorfinitsitsisarnermini sapinngisamik kalaallinik nassuiaassisartunik atorfinitsitsiniartarpoq.
– Kalaallit takornarianik nassuiaassisartut piumanerusarpakka, taakkumi takornarianut piviusorsiornerusumik misigisaqartitsisarmata, Ivik Ostermann oqarpoq namminerlu nassuiaasartutut misilittakkani assersuutigalugit.
– Oqaluttuussinnaasarpakkami, angajoqqaakka oqaluffimmi uani katissimasut aamma ernera meeraaqqerivimmi uani paarineqartarsimasoq. Takornariat tamakkuninnga pingaartitsisarput. Illoqarfimmi takornarianik angallassitillunga aanaga naaperiasaarutsigu taava oqarsinnaavunga ‘tassa aajuna aanaga’ taava qungujulaarlutik ilassissavaat. Pisartut tamakku atuarlugit ilikkarneqarsinnaanngillat.
Ivik Ostermannilli misigisarpaa kalaallinik pisariaqartinneqartunik piginnaanilinnik nassuiaasussanik nassaarniarneq ajornakusoorsinnaasartoq. Takornariammi ilarpassuisa namminneq oqaatsitik atorlugit nassuiaanneqarnissartik piumanerusarpaat, tamannalu nassuiaasussat oqaatsinut piginaasaannut piumasaqaatitaqartarluni.
Assigiinngisitsineq unioqqutitsinngitsoq
Nunatsinni oqallisigineqartut aamma ilagaat nassuiaassisartunik atorfinitsitsinernut atatillugu immikkut inuiaassuseq tunngavigalugu immikkoortitsisoqarsinnaanersoq. Christian Højer Schjølerilli Syddansk Universitetimi adjunktip aamma sulinermi pissutsinut ilisimatuujusup oqaatigaa, kalaallit suliffeqarfii namminersortut atorfinnik inuttassarsiuinerminni atorfinissinnaassagaanni kalaaliunissamik piumasaqartarnerat inatsisinik unioqqutitsinerunngitsoq.
Danmark EU-mut ilaasortatut assigiinngisitsinnginnissamut inatsimmik malinninnissamut pisussaaffeqarpoq, tamatumani pineqarluni suliffinnut qinnuteqartut ukiutik, innarluutertik, kinguaassiuutinik atuinertik imaluunniit inuiattut suminngaanneersuunertillu pissutigalugit immikkoortinneqannginnissaat qulakkeerneqarluni.
Kalaallilli Nunaat EU-mut ilaasortaanngimmat, suliffeqarfiit kalaallit inatsisaat taamaallaat malittussaavaat. Piffissami matumani Nunatsinni atorfinitsitsinerni arnat angutillu assigiinngitsumik pineqaqqusaanngillat, taamaattorli inuiattut suminngaanneersuunermut, kinguaassiuutinik atuinermut, upperisamut, innarluuteqarnermut imaluunniit qassinik ukioqarnermut assigiinngisitsinissaq inerteqqutaanatik.
Allaaserisaq tamakkerlugu aviisimi Sermitsiami saqqummeqqammersumi atuarsinnaavat. Aviisi uani ataani pissarsiarisinnaavat: