iliuuseqartut

Qalasersuup eqqaani aalisakkat tamarmik eqqissisimatinneqarput

Ullumi sisamanngornermi naalagaaffiit Issittumut atasut tamarmik Qalasersuup eqqaani aalisaqqusinngikkallarneq akuersissutigaat

Qalasersuup eqqaani Ishavimi siku aakkiartupiloorpoq, tamannalu peqatigalugu aalisakkat avannakumaapput
Oslomi isumaqatigiissummi pineqarpoq Qalasersuup eqqaani immap ilaa una
Qalasersuup eqqaani Ishavimi siku aakkiartupiloorpoq, tamannalu peqatigalugu aalisakkat avannakumaapput Det Svenske PolarforskningssekretariatOslomi isumaqatigiissummi pineqarpoq Qalasersuup eqqaani immap ilaa una Qalasersuup eqqaani Ishavimi siku aakkiartupiloorpoq, tamannalu peqatigalugu aalisakkat avannakumaapput Det Svenske PolarforskningssekretariatOslomi isumaqatigiissummi pineqarpoq Qalasersuup eqqaani immap ilaa una Qalasersuup eqqaani Ishavimi siku aakkiartupiloorpoq, tamannalu peqatigalugu aalisakkat avannakumaapput Det Svenske PolarforskningssekretariatOslomi isumaqatigiissummi pineqarpoq Qalasersuup eqqaani immap ilaa una

Ullumikkumiit ´nunarsuup qeqqani´ Qalasersuarmi pissutsit inatsisaatsuunnginnerulaalerput.

Tamatumunnga pissutaavoq naalagaaffiit issittumut atasut ullumi sisamanngornermi Oslomi aalisarnermut isumaqatigiissut takussutissaalluartoq akuersissutigimmassuk. Isumaqatigiissutikkut aalisarneq inerteqqutigineqarpoq, Qalasersuup eqqaani Ishavetimi nunat tamalaat aalisarnissamut pilersaarusioreernissaasa tungaanut.

Taamatut Politiken ullumi allappoq.

Aningaasat avannamut ingerlaarput

Maannakkorpiaq Qalasersuup eqqaani aalisartoqanngilaq, tamanna naluneqanngitsutut sikumik issusuumik qallersimammat, pingaartumilli sikup tamassuma sinaata eqqaani nunarsuarmi aalisarnermik annertunerpaamik ingerlatsisut ilaat - tamakkua ilagalugu Royal Greenland - maanna iluanaarutaasorujussuarnik pisaqartarput.

Taamaasiorsinnaapput silap pissusiata allanngoriartornera pissutigalugu aalisakkat Qalasersuup eqqaani Ishavetimut avannamukaammata.

Silap pissusiata allanngoriartornera maanna ima sukkatigaaq, immap tamassuma ukiut qulikkaat ikittuinnaat qaangiuppata atini, tassa Ishavet, annaasinnaallugu, tassa tamanna sikuerussinnaammat kilisaatilissuarnillu piisaalerfiusinnaalluni.

Issittumut isumaqatigiissut kingunilik

– Isumaqatigiissuteqarnikkut takutipparput nunani tamalaani pissanganartorsiortoqaraluartoq angisuunik isumaqatigiissuteqarsinnaalluta. Takutipparpullu Issittoq nunarsuarmi politikkimi pissanganartorfiunikiffiusoq, nunat naapissinnaallutik pingaarutilinnillu isumaqartigiissuteqarsinnaallutik, Danmarkip Issittumi ambassadøria Erik Vilstrup Lorenzen Politikenimut oqarpoq.

Oslomi isumaqatigiissutikkut nutaakkut naalagaaffiit immap sømilinik killingata iluani aalisarnissaannik aporfissinneqanngillat. Tamanna naalagaaffinni sinerialinniippoq, 2,8 millioner kvadratkilometerimik annertussuseqarluni.

Akullersuarmit anginerulaarpoq, Nordsømillu sisamariaammik anginerulluni.

Sermitsiaq.AG nunat tamalaat isumaqatigiissutaannut qisuariartussarsiorpoq.

Ataani nunap assingani ersarissumik takusinnaavat immap ilaa suna pineqarnersoq

Powered by Labrador CMS