Piviusulersaarut nunatsinneersoq filmfestivalimi ammaasuussaaq

"Kampen om Grønland", Kalaallit Nunaata namminiilivinnissaannut tunngasumik kalaallit inuusuttut isummernerat pillugu piviusulersaarusiaasoq, Københavnimi piviusulersaarusiat pillugit festival martsip 17-ani aallartippat ammaanersiornermi siulliullugu takutinneqassaaq.

Kaaleeraq M. Andersen, Paninnguaq Heilmann, Josef Tarrak-Petrussen og Tillie Martinussen medvirker i dokumentarfilmen "Kampen om Grønland", der berører flere spørgsmål om Grønlands ret til selvstændighed.

Nunat tamalaat akornanni piviusulersaarutit pillugit festivalit annerit ilaat, CPH:DOX, 17-issaat ingerlanneqasaaq. Festivalilu martsip 17-ani aallartippat, kalaallit inuusuttut sakkortuunik isumallit ammaanersiornermi aallarniisuussapput.

CPH:DOX 2020 ullunik aqqaneq-marlunnik sivisussuseqassaaq, tassani piviusulersaarutit, oqallinnerit, tusarnaartitsinerit eqqumiitsulianillu takutitsinerit periarfissaassallutik. Ammaanersiornermilu takutinneqaqqaartussaq “Kampen om Grønland” (“Kalaallit Nunaat pillugu unammineq”, aaqq.) takutinneqareerpat, folketingimut ilaasortanit Aki-Matilda Høegh-Damimit aamma Søren Espersenimit kiisalu isiginnaagassiami peqataasunit Tillie Martinussenimit aamma Paninnguaq Heilmannimit aqaguani oqallisineqassaaq.

Sammisaq maannakkumut tulluartoq

Kalaallit Nunaata namminiilivinnissamut pisinnaatitaaffia oqallinneruvoq pingaaruteqartoq ullutsinnilu sammineqarluartoq, tamanna isiginnaagassiami sammineqarpoq, ilaatigut aamma naalagaaffeqatigiinneq Issittumilu politikkikkut soqutigisat – kalaallinit inuusuttunit isummerfigineqarlutik, CPH:DOX piviusulersaarutip siullullugu takutinnissaannut tusagassiutinut nalunaarutiminni nassuiaatigaa.

- Amerikap præsidentiata Kalaallit Nunaannik soqutiginninnerujussuani ukiup affaa qaangiutinngilarluunniit nittarsaammagu. Kalaallit Nunaata tamanit isiginiarneqarnera annertoorujussuanngoriasaarpoq – maaniinnaanngitsoq, aammali nunarsuup sinnerani. "Kalaallit Nunaat tuniniagaanngilaq" oqartoqarpoq, akissutilli ersarikkaluartup tunuani maluginiarneqarsinnaavoq nunagisami nammineq oqartussaassuseqarnerup pingaaruteqassusaata immikkoorluinnalersimanera. Kalaallit 60 procentii naalagaaffeqatigiinnermit anerusullutik ullumi oqarpoq. Kalaallit Nunaat nunat angisuut akornanni politikkikkut kisimi soqutiginartunngilaq, Kalaallit Nunaalli ingerlavoq – inuusuttullu tullinnguuttut oqaluttarfik tiguarsimavaat, festivalimi pisortaq Tine Fischer isiginnaagassiaq pillugu oqarpoq nangillunilu:

- CPH:DOX pisut qiterpiaanit aallartittumit ukioq manna isiginnaagassiamik ammaassisumik aallarnissaaq. Isiginnaagassiaq pikkunartoq imaaliallaannagassaanngitsorlu, paasititsiinnanngitsoq, aammali qanilaarnermik imaqartoq, naalagaaffeqatigiinnerup oqaluttuarisaanera qitiutillugu kiffaanngissuseqarnerunissamik pisariaqartitsinermik paasititsisoq. Ammaanersiornermi takutissinnaasatsinnik pingaaruteqarnerusumik kissaateqarsinnaanngilagut.

Piviusulersaarut

Isiginnaagassiami Kalaallit Nunaata namminiilivinnissamut pisinnaatitaaffia sammineqarpoq. Nunap siunissaa qanoq isikkoqassava? Kalaallit Nunaat Danmarkimut atajunnaassava, imaluunniit nunasiaateqarsimasumut atanerulertoqassava?

Kalaallit inuusuttut, nukittuut sisamat ingerlariaqqinnissamut isumaqatigiinngissuteqangaatsiartut, Kalaallit Nunaatali pitsaanerulernissaanik suliaqartut, aqqutigalugit, Kalaallit Nunaat, Naalagaaffeqatigiinneq, oqaatsit kinaassuserlu pillugit oqallinneq tikinneqarpoq, isiginnaagassiap ilisaritinnerani allassimavoq.

Nuummi takuteqqaarneqassaaq

Isiginnaagassiaq piviusulersaarut Kenneth Sorentomit, arlaleriarluni Kalaallit Nunaanniittarsimasumit Issittumiittarsimasumillu ilitsersorneqarluni suliaavoq. Isiginnaagassiaq Nuummi Katuami, martsip 13-ani takuteqqaarneqassaaq, isiginnaagassiami peqataasut ilitsersuisorlu isiginnaaqataassallutik.

Isiginnaagassiaq festivalip unammisitsineranut DOX:AWARD-imut peqataatinneqarpoq, CPH:DOX 2020-milu arlaleriarluni takutinneqassalluni.

Powered by Labrador CMS