pinngortitaq avatangiisillu

Pinngortitamik atuipiluttoqarneranik oqaluttoqarnera Kim Kielsenip isumaqatiginngilaa

Kalaallit Nunaat pinngortitamik atuipilunnerarlugu isornartorsiuisoqarnera avatangiisinut pinngortitamullu naalakkersuisup Kim Kielsenip qisuariaateqarfigaa

Tassani ersarissorujussuarmik allassimavoq, pinngortitamik najukkatsinnik atuinerput mianersortumik pissusilersornissamik tunngaveqarluta, aammalu inuit inuunerannut atugassarititaasut, aammalu uumasut naasullu pigiinnarnissaat ataqqillugit nungusaataanngitsumik ingerlanneqassasoq, avatangiisinut pinngortitamullu naalakkersuisoq Kim Kielsen Siumut oqarpoq

- Pisuussutivut uumassusillit nungusaataanngitsumik tunngaveqarluta atornissaasa qulakkeernissaa pisussaaffigaarput. Tamatumunnga qulakkeeriniarluta pinngortitamik aqutsivipput suleriaatsimik, biologit siunnersuisarnerinik ilaqartinneqartumik ineriartortitsisimavoq, aammalu soqutigisaqaqatigiinnik inuussutissarsiornermillu ingerlataqartunik oqaloqateqarnermik pilersitsisimalluni. Tamanna akisussaassuseqannginnitsinnik isumaqarpa? Naamik, inuiaqatigiittut oqartussaaqatigiittut inissiffigaarput, tassanilu atuisut aalajangiisartullu pinngortitamik qanoq atuinissatsinnut akisussaaqataalersinneqarput, taama oqarpoq Avatangiisinut Pinngortitamullu Naalakkersuisoq Kim Kielsen, kalaallit pisuussutsinut uumassusilinnut namminneerlutik aalajangersinnaanerannut isornartorsiuisoqarneranut tunngatillugu.

Avatangiisinut pinngortitamullu naalakkersuisoq Kim Kielsen Siumut oqarpoq.

Aviisimi saqqummersartumi Politikenimi ilaatigut allaaserineqarpoq nunanit tamalaanit nalunaarusiarineqartumi Kalaallit Nunaat Issittumi piniapiluttoqartartoq atuarneqarsinnaavoq. Allaaserisami ilaatigut oqaatigineqarpoq Issittumi Kalaallit Nunaanni kisimi uumasunik piniapiluttuusut.

Kalaallit Nunaat angummanniassaaq
Issittumi uumasunik naasuinillu misissuinermi Hans Meltofte Aarhusip Universitetianeersoq aqutsisuuvoq. Misissuisartut 252-it suleqatigereerlugit nalunaarusiamini naliliivoq Kalaallit Nunaanni piniapiluttoqartoq.

Ruslandimi, Canadami USA-mi timmissanik uumasunillu miluumasunik piniarnerit pitsaanerusumik aqunneqaleriartortut Kalaallit Nunaat suli tassunga tunngasumik suliassaqartoq naliliisoqarpoq. Allaaserisami ilaatigut oqaatigineqarpoq aarrit, appat puisillu ikiliartoraluartut Kalaallit Nunaanni politikkerit uumasut pisassat iliuuseqarfiginissaannut pinaasertut.

Pinngortitaq paaralugu atorluagassaq
- Uannik ilisarisimannittut tamarmik nalunngilaat pinngortitami angalaarneq nuannarigiga, aammalu aallaaniartarneq inuuninni pissusissamisoortumik ilaalluinnartoq. Ullormi siullermi allaffimmi issiareerluni aqagukkut puisiniarluni aallartarneq imaanngilaq ataqatigiissinneqarsinnaanngitsut. Immikkuullarissutigissavara imaluunniit pinngortitamik alianaatsorsiorpallaartutut inississutigissavara? Naamik. Immikkut ittutut inississutigissavara? Naamik, nalinginnaalluinnartutut inississutigissavara. Maani nunatsinni. Pinngortitaq atugassiaavoq – isumatusaartumik.

- Kalaallit Nunaanni pinngortitamik illersuinermi pinngortitamik allanngutsaaliuinermut inatsiserput politikkikkut tunngavigineqarpoq aallaavigineqarlunilu. Tassani ersarissorujussuarmik allassimavoq, pinngortitamik najukkatsinnik atuinerput mianersortumik pissusilersornissamik tunngaveqarluta, aammalu inuit inuunerannut atugassarititaasut, aammalu uumasut naasullu pigiinnarnissaat ataqqillugit nungusaataanngitsumik ingerlanneqassasoq. Pinngortitamik nungusaataanngitsumik atuinissamik qulakkeerinitsigut, kinguaassatta pinngortitap tunniussinnaasaannik pissaqarluarnissaannik qulakkeersinnaanissarput anguniassavarput. Uagut nammineerluta kinguaassagullu eqqarsaatigalugit taamatut pisariaqarpagut, Kim Kielsen tusagassiutinut nalunaarummi oqarpoq.

Inatsisit takoqquai
Pinngortitamik paarinninnissamik inatsiseqartoq ersersinniarpaa.

- Aqutsinermi ilisimasanut katersat amerlanerpaat tunngavigineqarnissaat qulakkeerniarlugu, biologit siunnersuisarneranni atuisut ilisimasaat annertunerpaamik ilaatinneqartassapput, taamatullu atuisut suliniaqatigiiffii Aalisarnermut Piniarnermullu Siunnersuisoqatigiinnut, pisuussutsitsinnik uumassusilinnik atuinermut atatillugu Naalakkersuisunut siunnersuisartunut aammalu Pinngortitaleriffiup siulersuisuinut ilaatitaqarput. Taakku saniatigut ilisimatusaatitut misissuinerit arlallit biologit aammalu piniartut aalisartullu suleqatigalugit ingerlanneqarput. Ilisimatusartut atuisut ilisimasaat pisuussutsivut uumassusillit nungusaataanngitsumik atorneqarnissaat pillugu sulinerminni siunnersuisarnermilu atugarilluarpaat, avatangiisinut pinngortitamullu naalakkersuisup Kim Kielsen oqarpoq.

Powered by Labrador CMS