Peqatigiiffimmit meeqqat toqusarnerat mianersoqqutigineqartoq

Peqatigiiffik MAPI, meeqqat Nunatsinni Peqqinnissaqarfimmit pitsaanerusumik isumagineqartarnissaannik sulissuteqartoq, meeraaqqat marluk peqqinnissaqarfimmut arlaleriarluni saaffiginnissutigineqartaraluarlutik toqukkut qimagussimaneri pillugit naammagittaalliuutinik tigummiaqarpoq.

MAPI, meeqqat Nunatsinni Peqqinnissaqarfimmit pitsaanerusumik isumagineqartarnissaannik sulissuteqartoq, meeqqat nappaatillit pitsaanerusumik atugassaqartinneqarnissaannik piumasaqarluni Peqqissutsimut Naalakkersuisumut Mimi Karlsenimut (IA) ammasumik allagaqarsimavoq.

Peqatigiiffiup allakkamini tunngavilersuutigisimavaa, meeqqat peqqissaarussamik misissorneqarneq ajortut, tamatumalu kinguneranik niviarsiaraq qulingiluanik qaammatilik toqukkut qimagussimasoq.

- Naja qaammatini qulingiluangajaannarni inuusimavoq, angajoqqaaminillu Nuummiittunit kissaatigisimasatut qitornaalluni. Kissarneqarujussuartarnera anertikkartarneralu pissutigalugit arlaleriarlutik ikiortissarsiortarsimagaluarput. Piffissami sivikitsuinnarmi napparsimmavimmi uninngatinneqareerluni ajoraluartumik marlunngornermi (ulloq 5. april 2022) angerlartinneqarsimavoq. Angerlatinneqarnermi kinguninnguatigut angajoqqaaminit najorneqarluni toqukkut qimagussimavoq, MAPI-mi siulittaasoq Laila Bertelsen Mimi Karlsenimut ammasumik allagaqarluni taamatut oqaaseqarpoq.

Peqatigiiffik MAPI pilersinneqarsimavoq, Laila Bertelsenip meeqqanik eksemeqartunik arlalinnik ukiup aallartinnerani Danmarkimi peqqinnissaqarfimi nakorsarneqarnissaanik ikiuisimanerata kingornatigut. Peqatigiiffimmit meeqqanut nappaatilinnut angajoqqaat kukkusumik katsorsaasoqartarsimanera nakorsallu ikiorsiisannginnerat pillugit naammagittaalliuuteqarnissamut taarsiiffigitinneqarsinnaanermullu ikiorserneqartarput.

Anersaartorfitsigut nappaateqarneq toqussutaasimasoq

MAPI-mit oqaatigineqarpoq, niviarsiaq qulingiluanik qaammatilik uninngatinneqaraluarni bakteerianut akiuussutissamik katsorsarneqarsimanngitsoq. Anersaartorfimmigut aseruuttoorsimanerata katsorsarneqarsimannginnera pissutigalugu majuartoorluni toqusimavoq.

MAPI-mit maannakkorpiaq suliarineqartuni taannatuaanngilaq.

Suliami allami niviarsiaqqap pingasunik qaammatillip 2021-mi novembarip qaammataani toqusimanera allaaserineqarpoq. Niviarsiaraq inunnguutsiminik uummatimigut ajoquteqarsimavoq Danmarkimilu suliaritissimalluni. Suliaritinnerata kingunitsiannguatigut Sanamit akuersissuteqartoqarneratigut Kalaallit Nunaannut angerlartinneqarsimavoq, tassani Danmarkimi nakorsat nalilersimagaluarpaat niviarsiara piffissami sivisunerusumi uninngatinneqartariaqartoq. Nunatsinnut tikimmata niviarsiaq suliaritiffimmigut aseruuttoorsimasoq takuneqarsinnaasimavoq, msissorneqarsimanngilarli, tikinneranni angajoqqaat niviarsiaralu coronamut misissortissimannginnerat pissutigalugu. Niviarsiaraq 2021-mi novembarip qaammataani toqukkut qimaguppoq, anersaartorfimmigut nappaateqarnera toqussutaasimasoq oqaatigineqarsimalluni.

MAPI-mit niviarsiaqqat marluk pineqartut taakku pillugit uppernarsaatit journalillu tigummineqarput, Kalaallit Nunaanni Peqqinnissaqarfimmit taarsiiffigitinnissamik suliaqarnermi atorneqartussat. Taakkununnga atatillugu MAPI-mit oqaatigineqarpoq, meeqqat nappaataanni Kalaallit Nunaanni Peqqinnissaqarfiup amigartumik suliarinnissimanera pissutaalluni meeqqat toqukkut qimagussimasut.

Sermitsiaq.AG-mit Peqqinnisaqarfimmi aqutsisut oqaaseqartinniarneqarlutillu suliaannik paasiniaaffigineqarput.

Peqqissutsimut Naalakkersuisup Mimi Karlsenip (IA) suliat pineqartut taakku toqqaannartumik oqaaseqarfigineqarusunngillat, oqaluttuaraali meeqqanik sullissisarnerp qanoq pitsanngorsaaffigineqarsinnaanera pillugu misissueqqissaartoqarniartoq.

- Suliami matumani meeqqanik sullissisartut peqataatinneqassapput, taamaalillutik pitsaanerpaamik aaqqiissutissarsiorsinnaassagamik, Mimi Karlsen Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.

Meeqqat nakorsaannik atorfinitsitsisoqarnissaa piumasarineqartoq

Ullumikkut Dronning Ingridip Napparsimmavissuani meeqqanut immikkoortortaqarfimmi nalinginnaasumik nakorsaq akisussaaffeqarpoq. MAPI-mit piumasarineqarpoq DIN-imi meeqqanut immikkoortortaqarfik meeqqat nakorsaannik nakorsaaneqartinneqassasoq.

- Kissaatigaarput politikkikkut pissaanersi atorlugu katsorsaasoqartarnera ingerlaannartumik aaqqiiffiginissagissi. Meeqqat nakorsaattut immikkut ilisimasalimmik nakorsaanertut atorfinitsitsisoqartariaqarpoq. Susassaqarfimmimimi nakorsamik nalinginnaasumik nakorsaaneqartarneq ingerlatiinnarneqarsinnaanngilaq. Tamanna nassuerutigisinnaasariaqarparsi piaarnerpaamillu aaqqiissuteqarlusi, MAPI-mit oqaatigineqarpoq.

MAPI kisiartaanngilaq, Peqqinnissaqarfimmi meeqqanut immikkoortortaqarfimmi meeqqat nakorsaattut immikkut ilinniagalimmik nakorsaqartitsisoqarnissaanik piumasaqarsimasuni. Meeqqat nakorsaat pingasut siusinnerusukkut peqqinnissaqarfimmi sulisimasut aamma ukiut marlungajaat matuma siornatigut Naalakkersuisumut allagaqarlutik taamatut piumasaqarsimapput.

Powered by Labrador CMS