aningaasaliineq

Pappiaqqanik nalilinnik pisiniarlutik tulleriiaartut

Erniat appasinnerisa kingunerisaannik amerlasuut sipaakkamik pitsaanerusumik iluanaarutiginissaat siunertaralugu pappiaqqanik nalilinnik pisisalerput

– Aningaasarsiornermik ajornartorsiornermi inuppassuit aningaasaliissutigisaminnik nalaatsinerliorlutillu mianersornerulerput. Tamannalu pissusissamisuuginnarpoq. Massakkulli pissutsit killup tungaanut saakkiartulerput, taamaakkaluartorlu aarlerinaatit suut nalaassinnaanerlugit nammineq eqqumaffigineqassaaq, Martin Kviesgaard oqarpoq

Piffissami matumani aningaaserivimmi kontumi aningaasanik uninngasuuteqarneq iluanaarnartorsuunngilaq.

Erniat oqaluttuarisaanermi appasinnerpaaffimminniipput. Tamannalu aningaasanik taarsigassarsisunut pitsaasuuvoq, aningaaserivimmili uninngasuutitaqartunut akerlianik inissisimavoq. Taamatullu pissutsit ineriartornerat nunatsinni aningaaseriviit annersaata, Grønlandsbankip, sullitaminnik pappiaqqanik aningaasanik nalilinnik aningaasaliiumasunut amerlasuunik ataatsimeeqateqartartup malugaa.

Tamanna pissutsit ineriartorneranik takutitsisuuvoq, taarsigassarsisitsisarnermilli erniatigut isertitat aalaakkaasumik inissisimaneranni, aningaaseriviup pappiaqqanik nalilinnik niueruteqarnermut atatillugu isertitai ukiup ataatsip ingerlanerani 2013-imi 4,1 million koruuninit ukiup tulliani 6,4 million koruuninut amerleriarlutik 56 procentinik qaffariarput.

Aningaaseriviup pisortaata Martin Kviesgaardip tassunga atatillugu sullitatik assigiinngitsunik inissisimaffeqartut pappiaqqanik nalilinnut aningaasaliinissamik toqqaasimanerat oqaatigaa.

- Nuummi sineriammilu immikkoortortatsinni tamani sullinitta annertuseriarnera malugaarput. Assersuutigalugulu sullitavut utoqqalinissaminnut sipaarniartut pappiaqqanik nalilinnut aningaasaliinissamik kissaateqartarput, Martin Kviesgaard nassuiaavoq. Taassumalu aningaaseriviup nammineerluni sullitani aalajangersimasut periarfissap pilugit siunnersornissaannik neqeroorfiginiarlugit saaffigisarai erseqqissaatigaa.

Ilanngullugulu aningaaseriviup pisortaata 2008-mi aningaasarsiornikkut ajornartorsiornerup kingorna aningaaserivik aatsaat taamak annertutigisumik pappiaqqanik nalilinnik aningaasaliiumasut annertuseriarnerannik nalaataqartoq erseqqissaatigaa.

- Aningaasarsiornermik ajornartorsiornermi inuppassuit aningaasaliissutigisaminnik nalaatsinerliorlutillu mianersornerulerput. Tamannalu pissusissamisuuginnarpoq. Massakkulli pissutsit killup tungaanut saakkiartulerput, taamaakkaluartorlu aarlerinaatit suut nalaassinnaanerlugit nammineq eqqumaffigineqassaaq, Martin Kviesgaard oqarpoq.

Ileqqorissaarnermi malittarisassat
Ileqqorissaarnermi malittarisassat arlaallit aningaaserivimmi sullinneqartut taamungaannaq aningaasaliinnginnissaannik qularnaassavai.

Nunatsinni aningaaseriviit Grønlandsbankip BankNordikillu pineqartumi sullitat pappiaqqat nalillit assigiinngitsut assigiinngissutaannik tunngaviusumik ilisimatinneqarnissaannik - minnerunngitsumillu aningaasaliinikkut aarlerinaatit soorlu aktianik, aningaasaliinermut uppernarsaatinik obligationinilluunnit, pisinermi aarlerinaataasut pillugit ilisimatinneqarnissaannik EU-p peqqussutaa malippaat.

Peqatigisaanillu aningaaseriviup sullitap aningaasaliinermut atatillugu qanoq aarlerinartigisumik aningaasaliiumanera aningaaseriviup paasiniassavaa. Siunnersorneqarnermullu atatillugu Grønlandsbankimi sullinneqartut apeqqutinik 13-inik akisassaminnik apersorneqartarput, tassanilu ilaatigut aarlerinaatit iluanaarutillu oqimaaqatigiissinnerat sammineqarpoq. Apeqqutinilu taakkunani inuup pineqartup qanoq aarlerinartigisunik aningaasaliisinnaanera paasiniarneqassaaq.

Imminut misilittarit
Aningaasaliisartorsuartullu imminut misilerarniaruit AktieTipsimi, Grønlandsbankip Sermitsiaq suleqatigalugu aaqqissuussaani unammeqataanissamut periarfissaqarputit.

Unammineq marsip aappaanni aallartissaaq, AktieTipsilu qaammammi ataatsimi ingerlanneqassaaq. Ukioq manna Grønlandsbankip inuit ilinniagaqartut unamminermik soqutiginninnissat annertunerusumik pingaartippaa.

Aningaaseriviup eqqugassanngortitaanit 25.000 koruuninit, 17.000 koruunit klassinut atuartoqatigiilluunniit eqqugassaasa annersaannut, tullianut pingajuanullu atorneqassapput.

Pisarnerlu naapertorlugu unammisut allat aamma eqqugassaqartinneqassapput, tassanilu sunngiffimminni pappiaqqanik nalilinnik aningaasaliisartut amerlanersaasarput. Taakkununngalu eqqugassat annersaat 5.000 koruuniussaaq, tullia 2.500 koruuniussalluni, pingajuallu 1.000 koruuniussalluni

Unamminermi najoqqutaasut www.aktietips.gl-imi takusinnaavatit.
Unamminermi peqataaneq aningaaserivimmik atuisuuneq atuisuunnginnerluunniit apeqqutaatinnagu akeqanngilaq.

Powered by Labrador CMS