Pandanik atukkiussineq aallartitaqarnikkut qaffasinnerpaamiittoq

Pandat uumasuusivissuarmi uumasuinnaanngillat. Piffissap ingerlanerani takujumaarparput. Qaffasinnerpaami naalakkersuinermik suliaqarneruvoq, Kina pillugu ilisimatooq oqarpoq, Danmarkip Kinallu akornanni suleqatigiinnermi Kalaallit Nunaat pingaarutilittut isigalugu.

Pandat Xing Er aamma Mao Sun Københavnimi Zoologisk Havemiuumasuinnaanngillat. Danmarkip Kinalluakornanni niueqatigiinnikkut pitsaasumiksuleqatigiinnermut takussitissaapput.Apeqqutaalerpoq, siunissami qanoqsunniuteqarumaarnersoq.

Ulluni makkunami Xing Er aamma Mao Sun Københavnip uumasuusiviani anagerlatsimaffittaaminnik sungiussiniartussaapput – tikinnerminnut atatillugu aalassassimaarneq paasinngivillugu.

Aviisi Sermitsiaq taama allappoq.

Pandammi marluk tassaapput Kinap Danmarkimut tunissutai. Tunissutaavoq akiligassartaqartoq. Pandat attartornerannut ukiumut 1 million US dollarsiinnaanngitsunik, aammali Kinap naalakkersuinikkut Danmarkimik tatisisinnaanera suliani Danmarkip itigartikkaluagaanni. Apeqqutaalerpoq naalakkersinikkut suliami Kalaallit Nunaat qanoq inissisimassanersoq.

– Isumaqarluinnarpunga Danmarkimut attaveqarneq uani aalajangiisuussasoq. Danmarkimulli pitsaasumik attaveqarneq Kinap Kalaallit Nunaannut attaveqarneranut tuniluussinnaavoq. Maannakkullu Kalaallit Nunaanni suliaqartoqarpoq annertuunik aalajangiiffigineqartussanik, ilaatigut mittarfiliornerit aatsitassarsiornikkullu suliniutit, taamaattumik Kalaallit Nunaat aamma tamatumani ilaavoq, Københavnip ilisimatusarfiani Institut for Tværkulturelle og Regionale Studiermi ilisimatooq Jørgen Delman aviisimut Sermitsiamut oqarpoq. Taassuma eqqortuusorinngilaa imaattumik paarlaasseqatigiittoqartoq: urani pandanik taarserlugu.

– Tamanna ingasattajaarnerussaaq, oqarpoq.

Marloqiusaq

Jørgen Delman naapertorlugu pandat atorneqartarput Kinamik attaveqarneq aalajangersimasumik qaffasissuseqaleraangat, soorlu Danmark 2008-mi Kinamik suleqateqarnissamik isumaqatigiissummik atsiormat. Siusinnerusukkut Canada Australialu pandanik pissarsitinneqarput ungasinngitsukkut Kinamut uranimik isumaqatigiissuteqarnermut atatillugu.

– Nalaatsornerinnaappulli. Imaanngilaq mianernartumik niuernermi isumaqatigiissut ataaseq pandamik kinguneqartartoq. Tassaanerusarporli sutigut tamatigut tamatigoortumik, annertuumik itisuumillu nunat marluk suleqatigiinnissamik atsioraangata, Jørgen Delman aviisi Sermitsiaq oqarpoq.

Danmarkip Kinallu akornanni suleqatigiinneq Kalaallit Nunaatalu pandanut marlunnut qanoq attuumassuteqarnerat pillugu aviisimi Sermitsiami atuarnerusinnaavutit. Aviisi uani ataani pissarsiarisinnaavat:

Powered by Labrador CMS