københavn

Oqallitsitsinissaq: Sorliup pisinnaatitaaffii pingaarneruppat? Puisip piniartulluunniit?

Københavnimi Nationalmuseet oqallitsitsinissamut aggersavoq, ilaatigut nunatsinni piniartut puisinniartassanersut, kiisalu puisip piniartulluunniit pisinnaatitaaffii pingaanerunersut oqallisigineqassalluni

Puisi siulitsinnut ukiuni tusindilikkaani inuuniarnikkut pinngitsoorneqarsinnaasimanngilaq, kisianni immaqa puisinniartarneq oqaluttuaannanngulerpoq.

Nationalmuseetip immikkut saqqummersitaanut’Pels – liv og død’ atatillugu katersugaasivissuaq unnukkut oqallitsitsinissamut aggersaavoq. Oqallitsitsinissami immikkut ilisimasallit nunatsinni issittullu sinnerani piniartut puisinniartarunnaarlutik puisillu amiinik tunisisarunnaarlutik inuulernissaat imaluunniit taamatut ingerlaneq attatiinnassaneraat ilaatigut oqallissutigissallugu. Sorliup pisinnaatitaaffii pingaarneruppat? Puisip piniartulluunniit?

Oqallittussat
Piniartut soqutigisaannut illersuisut sinniisaat kiisalu uumasunut tunngatillugu aningaasarsiornermullu ilisimasallit oqallitsinneqassapput. Eqqartuussisuserisup Aaju Peterip, aningaasaqarnermut professorip Peter Sandøep, kiisalu Ph.D Kåre Hendriksenip DTU-mi Arktisk Teknologimeersup pisinnaatitaaffiit, ileqqorissaarneq, aningaasaqarnikkullu issittumi pingaaruteqassusaa oqallissutigissavaat. Unnummi tassani anguniarneqarpoq paaseqatigiinnissaq, kisianni aamma puisit inuillu eqqarsaatigalugit siunissamut qiviarnissaq.

Qanoq isumaqarpit?
Ilisimasalittut oqallitsinneqartut eqqartugassat mianernartut eqqartussavaat, illillu, immaqa arlaatigut ilisimatuussutsikkut inissisimaffeqanngikkaluarlutit, isummat saqqummiussinnaavat. Oqallittussammi kissaatigivaat inersuarmi peqataasut tamaasa tusarfigerusullugit isumaannik eqqarsaataanniillu.

Oqallitsinissaq januarip 21-ani Københavnimi Nationalmuseetip filmertarfiani Prinsens Palæmi nalunaaqutaq 17-imiit 19-imut ingerlanneqassaaq. Taama Nationalmuseet tusagassiuutinut allappoq.

Tusagassiortoq Martin Breum unnummi tassani aqutsisuussaq.

Powered by Labrador CMS