Olvsvigip ”tukattoqarnera” nassuerutigaa, kisianni tunngaviusumik inatsisissatut missiliummi pitsaasortat nuannaarutigai

Inatsit tunngaviusussaq pillugu Isumalioqatigiissitat tukattumik ingerlasimapput. Tunngaviusumilli inatsisissatut missiliut pimoorullugu tiguneqartariaqarpoq, taannalu allagaq piffiit nutaat aallartinnerannut ineriartorsinnaavoq, Sara Olsvig isumaqarpoq.

Tunngaviusumik inatsisissatut missiliut tukattumik ingerlatsiffiusimavoq, angusallu saqqummiunneqartut annerpaartaat naalagaaffinnut nunanit killerniittunut sumulluunniit tulluarsinnaagaluarput.

Missiliulli aamma pitsaasortaqarpoq, assersuutigalugu missiliut ersarissumik inuit pisinnaatitaaffii akuerineqartunik nalinginnaasunik tunngaveqarpoq, kalaallinut inuiannut illersuisunik.

Tamatuma peqatigisaanik aamma nunatsinni pissutsit immikkuullarissut qulakkeerniarneqarput. Taamaattumik allagaq piffinnik nutaanik aallartitsisinnaavoq, taamatullu aamma kikkut kalaaliunerinik ersarissumik nassuiaasoqarnera pingaaruteqarpoq.

Sara Olsvig Inatsit tunngaviusussaq pillugu Isumalioqatigiissitanik pilersitseqataasoq taama isumaqarpoq, ukiunilu marlunni kingullerni isumalioqatigiissitat sulineranni inuit pisinnaatitaaffiinut tunngatillugu immikkut ilaasortaatitaavoq.

Politikerinut taarsiullugu ilisimasallit

Sara Olsvigip tunngaviusumik inatsisissamik sulinermi immikkut ilisimasaqarnera pissutigalugu, Sermitsiaq.AG-p sulineq pillugu apersorpaa, isumalioqatigiissitallu aallartinnerlussimasut, nammineq oqarneratut sulinerlu ”tukassimasoq” nassuerutigaa.

- Aallaqqaataaniilli isumalioqatigiissitat ilisimasalinnik ilaasortaqartussaagaluarput, politikerinik ilaasortaqaratik, Sara Olsvig oqarpoq. Kisianni tamatuma saniatigut pisoq oqaluttuarisaanermut ilannguttoq nikagisassaanngilaq, taanna oqarpoq.

- Missiliut ataatsimut isigalugu pimoorullugu tiguneqartariaqarpoq. Maanna tunngaviusumik inatsisissamut missiliuteqalernerput oqaluttuarisaanermut ilannguppoq. Suliaq Namminersorneq pillugu inatsimmut pissusissamisoortumik ilaavoq, taanna oqarpoq, peqatigisaanillu naalagaaffimmik pilersitsineq pillugu oqallinneq, tunngaviusumik inatsisissatut missiliummi siunnersuutigineqartunut innuttaasut politikerillu tunngaviusumik naleqartitat pillugit pingaarutilimmik itinerusumillu oqallinnissaannit initunerussanngitsoq kaammattuutigaa.

Pinngortitaq tunngaviusumik inatsisissami ilaasoq

Tunngaviusumik inatsisissatut missiliummi ilisarnaatit immikkuullarissut, nunarsuarmi tunngaviusumik inatsisini amerlasuuni takussaanngitsut maannamut nuannaarutigai. Ilaatigut inatsisissap aallaqqaasiutaani oqaaseqatigiit ”Inuiaat kalaallit pinngortitamut ilaapput” ilanngunneqarsimapput, aamma paragraf 20-mi ”§ 20. Kinaluunniit avatangiisini piujuartitsinermik tunngavilimmik illersugaasuni, minguitsuni peqqinnartunilu inuunissaminut pisinnaatitaaffeqarpoq.”

- Pinngortitamut ilaanitsinnik aamma nunap inoqqaavisa ingerlanerannut akuunitsinnik tamanna takutitsivoq, tassani nunanit killerneersunit allaanerusumik inuttut pinngortitamut tunngatillugu allaanerusumik isiginnittariaaseqartoqarluni, peqatigisaanillu inuit pisinnaatitaaffiisa ineriartornerinut nutaanut, soorlu avatangiisini minguitsuni peqqinnartunilu inuunissamut innersuussisoqarluni, Sara Olsvig oqarpoq.

Sara Olsvigip aallaqqaasiummi aamma oqaaseqatigiinnik maluginiagaqarpoq, tassa Inuit Kalaallit Nunaanni nunap inoqqaarigai, peqatigisaanillu innuttaasut kikkulluunniit naligiissutut naligiimmillu inatsimmik tunngaviusumik illersugaasutut akuerineqarput.

Naalagaaffiup ataatsip iluani inuiaat arlallit akuerineqartut

- Kalaallit Nunaanni innuttaasut tamarmik naligiissutut akuerineqarnerannik taanna paasivara, aamma kikkut kalaaliunera Inuit kikkuunerannit siamasinneruvoq. Kalaallit tamarmik tassaanngillat inuiaat Inuit, tamanna ajunngilluinnarpoq taamaattussaallunilu. Innuttaasut ilaat inuit kinaassuseraat ilaallu allatut inuiaassuseqartutut kinaassuseqartarlutik.

- Naalagaaffimmi ataatsimi inuiaat arlaliusinnaapput, Sara Olsvig oqarpoq.

Taamaattorli aamma suli qulaajagassaqarpoq, taakkulu innuttaasut politikerillu itinerusumik sammissagaat Olsvigip neriuutigaa. Aallaqqaasiummi oqaatigineqarpoq ”Kalaallit Nunaat pisinnaatitaaffinnik ataatsimoorussanik tunngaveqarpoq, taamatullu aamma nunatta, imartatta silaannartattalu tamarmi inuiaqatigiinnit ataatsimut pigineqarnerannik tunngaveqarneq sanioqqunneqarsinnaanani”.

Ataatsimut piginnittuuneq qanoq illersorneqassava?

- Ataatsimut pisuussutitta ataatsimut pigineqartut qanoq aqunneqarnissaat illersorneqarnissaallu pillugit annertuunik pingaarutilinnillu oqallisiginnittariaqarpugut, siunissamilu aamma inuit nunap inoqqaavi, innuttaasut katitigaanerisa allanngungaatsiassagaluarpata qanoq illersorneqassanersut. Tassani itinerusumik eqqartuisoqartariaqarpoq, Inatsit tunngaviusussaq pillugu Isumalioqatigiissitat tamanna angusimanngisaasa ilagaat.

Tunngaviusumik inatsisissatut missiliut tallimanngormat nalliuttorsiortumik Ilimmarfimmi saqqummiunneqarpoq. Arlalitsigullu suli piareerneqarsimanngilaq, Sara Olsvigillu maanna politikerip tunngaviusumik inatsisissap nanginneqarnissaanik qanoq sulinissaat malinnaaffigissallugu qilanaaraa.

- Suliaq taanna aqqutissarpassuusinnaasut qulaajassallugit alapernaannissamik pisariaqartitsivoq, nukittuumillu tunngaviusumik inatsisissamik inuiaqatigiinnut tulluartumik nassaartoqarnissaa pisariaqarluni. Tunngaviusumik inatsimmik piffinnik nutaanik aallartitsisumik, nutaaliaasumik pilersitsisoqarnissaanut ilimanaateqarpoq. Unammilligassaq tamanna isumalioqatigiissitat maanna kivissallugu tamakkiisumik piareersimaffigisimanngilaat, Sara Olsvig oqarpoq.

Powered by Labrador CMS