aasaq

Nunatta kiannera pissutigalugu Sermersuup aakkiartornera sukkatsippoq

Piffissami kingullermi nunarput kiassimaqaaq. Pingaartumik Qaanaami, tassani aatsaat taama kiatsigisoq uuttorneqarsimalluni. Kiannera pissutigalugu Sermersuaq aakkiartupiloorpoq, aatsaat kingusissorujussuakkut aakkiartulersimagaluarluni. Maannangaaq Sermersuup qaava taamaasinerani nalinginnaasumit minnerulereersimavoq

Assi toqqorsivimmit

Piffissami sivisuumi Nunatsinni naqitsinertuffeqarnera pissutigalugu sumiiffippassuarni kiangaatsiarsimavoq - pingaartumik avannarpasinnerusumi. Kiannersua ilaatigut malugineqarnerpaasimavoq Qaanaami. Tassani juulip 8-anni aatsaat taama kiatsigaluni kiassusia 20,4 gradimut uuttorneqarsimavoq. Siusinnerusukkut rekordimit, 2012-imi juulip aallaqqaaneersumit, 2,5 gradimik kianneruvoq. Qaanaaq qaqqap ataani seqinermut sammisumiippoq tamannalu kianneranut pissutaaqataavoq. Qaanaamili kisimi kiassimanngilaq.

Assersuutigalugu Kangerlussuarmi ullut 17-it, juunip 23-anniit juulip 9-annut, tulleriisiinnarlugit annerpaamik 20 gradit sinnerlugit kiattarsimavoq, tamannalu kiangaatsiarpoq. Tamatumunnga ilaatigut pissutaavoq Kangerlussuaq sinerissamit ungasissumiimmat. Sinerianni immap qulaata kiannera pujortitsisinnaavoq, pujorlu ualikkut anoraannguamit nunamut pissunneqarsinnaavoq, senior klimatolog John Cappelen oqarpoq nangillunilu:

– Naqitsinertuffeqaraangat silaannaq appariartortarpoq, taavalu putsut piuneerutsinneqartarput taamaasillunilu aamma siallersinnaanani. Oqarsinnaavugut ukiukkut allaaqqikkaangat issinnerusartoq, aasakkullu kiannerusartoq.

Sermersuaq kiammik aakkiartorpoq

– Kiannera Sermersuup aakkiartorneranut sunniuteqartorujussuusimavoq. 1991-imi DMI uuttortaasalermalli ukioq manna sermersuup aakkirtornera kingusinnerpaamik aallartissimagaluarpoq, maannali aakkiartornera sukkatsittorujussuuvqoq, silap pissusianik ilisimatooq Peter Langen oqarpoq.

Ullut arfinillit tulleriisiinnarlugit Sermersuup qaava ullut tamaasa 10 milliarder tonsinik milleriartarsimavoq, tassa ullormut imeq 10 kubikkilometeri. Taamaasilluni sapaatip akunnerani ataatsimi, juulip 5-anniit juulip 11-annut, Sermersuup ukiumut aattarnerata 30 procentiatut annertutigisoq aassimavoq.

– Sermersuup aakkiartornera aallartimmat qaava nalinginnaasumit anginerulaarsimavoq. Tassa imaappoq, 2014-imi septembarip aallaqqaataaniilli piffissap taamaasinerani pisarnermit sermersuaq apinerusimavoq. Ilami novembarimiilli nalinginnaasumit annertunerusimavoq. Piffissali kingulliup ingerlanerani aakkiartupiloormat pissutsit killormut pipput maannalu nalinginnaasumit annikinneruvoq, Peter Langen oqaluttuarpoq.

Rekordiunngilaq

Sermersuulli taama aakkiartortiginera rekordiunngilaq. 2012-imi piffissat marluk Sermersuarmut malunnaatilerujussuupput, taamanikkut ulluni marlunni ullormut 15 milliarder tonsi aattarsimammat.

– Ukioq manna taama sakkortutiginngilaq, kianneralu ingerlaannakssappat sermersuaq suli annikilleriarsinnaavoq, Perer Langen oqarpoq.

Allaaserisaq una ilanngunneqarpoq DMI isumaqatigereerlugu. Oqaluttuaq dmi.dk-meersuuvoq Michella Rasmussenimillu allanneqarsimalluni. Juulip 13-ianni dmi.dk-mut ilanngunneqarpoq

Powered by Labrador CMS