Nunap inoqqaavisa peqqinnerat pillugu WHO suleqatigiissusiorpoq

Nunarsuaq tamakkerlugu peqqissutsimut kattuffimmi WHO-mit aallartitat, apriilimi Europami Amerikamilu avannarlermi nunap inoqqaavisa peqqissutsikkut unammilligassaannut tunngasunut suleqatigiinnissamik isumaqatigiinniarlutik ataatsimiipput. Isumaqatigiissut siulliuvoq.

WHO nunap inoqqaavisa akornanni peqqissutsip siuarsarnissaanut suleqatigiinnermik nutaarluinnarmik isumaqatigiissuteqarnissamut piareersimalluni, WHO Europami pisortaq Dr. Hans Kluge Kalaallit Nunaannut tikeraarnermi kingorna, Sermitsiaq.AG-mut oqaluttuarpoq.

Pisortap tikeraarnermini peqqinnissaqarfimmi aqutsisoqatigiit, nakorsaaneq, Naalakkersuisut aamma Ilimmarfik, Nuummi Inuunerissaavik Steno kiisalu Ilulissat aamma nunaqarfik Atammik ornippai.

Taakku tamarmik peqqinnissaqarfimmi, peqqissutsikkut inissisimanerup kiisalu nunatsinni pissutsit immikkuullarissut pillugit WHO-p ilisimasaanik annertusaaniarnermik siunertaqarlutik.

Unammilligassartaa ilisimagaa

Pisortap tikeraarnermini peqqinnissaqarfimmi sulisut aamma innuttaasut peqqissusaannik siuarsaaniarluni suliniuterpassuit aallartinneqarsimasut pikkugivai. Kisianni aamma unammilligassaqartoq oqaatigaa.

- Maani nunami sumiiffinnilu allarpassuarni unammilligassat ersarissut tarnikkut peqqissutsimut aamma imminut toquttarnermut tunngasut isiginngitsuusaassanngilagut. Aammattaaq kulturip pissusilersornerullu Europamit qanoq allaanerunera allaallu Kalaallit Nunaata iluani qanoq nikerartigisinnaanera isumaliutinut ilaatissavarput. Inuit kulturiminnut attuumassuteqarnermik annaasaqartut aamma eqqarsaatigisassaapput.

WHO-mi pisortaq Ilisimatusarfimmut pulaarnermini ajornartorsiutinut taakkununnga illersuisinnaanerit pillugit misissuinernik saqqummiiffigineqarpoq.

- Ilaquttanut inuiaqatigiinnullu attaveqarneq nukittooq pingaaruteqarpoq. Assersuutigalugu toqusoqartillugu ataatsimut aliasoqatigiittoqarsinnaavoq imaluunniit inuiaqatigiinni ernisoqartillugu nuannaaqatigiittoqarsinnaavoq, tamakku pingaaruteqartorujussuupput, pisortaq oqarpoq.

Inuk – uumasut - avatangiisit

Unammilligassallu tamakku pillugit ilisimasat nunarsuup sinneranut assingusunik ilungersuuteqartunut avitseqatigiissutigineqarsinnaapput, taanna oqarpoq.

Nunavissuit nutaamik suleqatigiilerneranni nunarsuarmi peqqissutsip nukittorsarnissaanut suleqatigiinnerunermik pilersitsiniarpoq, peqqinnissaqarfeqarnermilu naligiinnginneq atorunnaarsinneqarusuppoq.

Pingaartinneqartut ilagaat nunap inoqqaavisa inuiaqatigiinni suliniuteqarnikkut aamma ujartuilluni ilisimatusarnikkut aamma periusissiorluni siuarsaanissaq, Covid-19-imit artukkiineq, nappaatit allat aamma nunap inoqqaavisa inuiaqatigiit amerlanngitsut nalaataat iliuuseqarfigalugit.

WHO One Health suliniutigaa, tassani peqqissuseq ataatsimut isigineqarpoq, inuit, uumasut avatangiisillu sammineqarlutik.

Powered by Labrador CMS