Nunaminnik pingaartitsisut pingaarnertut oqaaseqartut
Inuiattut kinaassuseq oqallisigineqarluarpoq, siulersuisunut aamma tunngatillugu. – Siulittaasuvut inuiaqatigiinnut tamakkiisumik tunniusimasuussapput, Siumut nalunaaruteqarpoq. – Kalaaliuneq aamma misigissusiuvoq, IA taama isumaqarpoq.
Kia kalaaliuneranik upernaaq 2022 oqaluttuarisaanermi nassuiaatissartaqarnerulernissaanik aalajangiiffissaliunneqarsimagaluarpoq.
Aviisi AG taama allappoq.
Apeqqut sapaatip-akunnerini kingullerni Inatsisartuni oqallisigilluarneqarpoq. Akissutissarpassuillu amerlapput aamma erseqqarissumillu inerniliisoqanngilaq.
IA-meersorli misilittagartooq tamanna pillugu misiliivoq, tassa ingerlatseqatigiiffissuarni kikkut siulersuisuni siulittaasuusarnissaannik oqallittoqarneranut atatillugu oqaaseqartarfimmit ima oqarpoq:
- Uagut kalaaliusutut misigisugut kalaaliuvugut. Uummammiippoq. Arlaannaataluunniit arsaarinnissutigisinnaanngilaa. Maani najugaqaraanni inuiaqatigiinnullu asannittuugaanni. Oqaatsivut pingaaruteqartupilussuupput, taanna oqarpoq.
Taamatut inituumik nassuiaanikkut Johan Lund Olsenip isummertariaaseq Naalagaaffeqatigiinnermi sumiiffinni allani qanilliallappaa. Den danske ordbog naapertorlugu danskiussutsimik nassuiaat ima assersuusiorneqarpoq »danskiuneq aamma danskisut misigisimaneq«.
Johan Lund Olsenillu inuiaqatigiinnut »asanninneq« pillugu oqaaseqarnera, immaqa kinguaariinni inuusunnerusuni qangatut nipeqarsinnaavoq, kisianni nunarsuarmi nunat amerlanerpaartaanni inuiaat kinaassusaanni taannarpiaq qitiutinneqarpoq: Nunagisamik asannilluarneq pingaartitsinerlu. Nunagisamut asanninneq.
- Nunami nunagisamut appasissumik misigisaqarfiusumi, assigiinnarpaa Holland sapusiartaqarnani qarsutsineqarnissaanut piuneerunneqarnissamullu suli navianartorsiortinneqartoq, Europami inuiaqatigiinni oqallissaarisartut pingaaruteqartut ilaat, Georg Brandes, tamanna pillugu oqarnikuuvoq.
Aviisimi AG-mi atuarnerusinnaavutit. Aviisi uani pissarsiariuk: