Nukissiorfiit unammilleqatigiinnermut equtitsisumik suliaq pillugu

Nukissiorfinnit Atuisartoqarnermut Unammilleqatigiinnermullu Aqutsisoqarfimmut oqaatigineqarsimavoq, akikilliliinissamik aaqqissuussap kukkusumik ingerlanneqarsimaneranut atatillugu, ingerlatseqatigiiffimmit aalisakkerivinnut 18,1 millioner koruuninik akileeqqusisoqarsimanngitsoq. Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap suli aalajangiiffiginngilaa, Nukissiorfiit aalisakkerivinnut aningaasanik utertitseqqusissanersut.

Kukkunersiuinermut Ataatsimiitialiap Nunatta Karsiata naatsorsuutaanik suliaqarnermini naammattoorsimavaa unammilleqatigiinnermut equtitsisimasumik suliaq, Namminersorlutik Oqartussat pilersuinermut ingerlatseqatigiiffiutaanut Nukissiorfinnut tunngasoq.

Ataatsimiititaliamit erseqqissaassutigineqarpoq, Nukissiorfiit 2021-mi Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamit ilalerneqarsimanngitut, ataatsimiititaliammi Nukissiorfinnut peqqussutigisimavaa, aalisakkerivinnut innaallagiatigut imertigullu akikillisaaffigineqarnissaannut aaqqissuussamik aqutsinerminnik allanngueqqullugit.

Ataatsimiititaliamit oqaatigineqarsimavoq, aaqqissuussamik aqutsinerup nassataanik, Nukissiorfiit inatsimmik tunngaveqaratik aalisakkerivinnut tapiissuteqarsimasut. Akikillisaassutit aalisakkeriviit tunisassiornerminni innaallagissamik imermillu atuinerannut taamaallaat atuutsinneqartussaammata. Aalisakkeriviit atuineri allat akigititat nalinginnaasut naapertorlugit akilerneqartussaapput.

Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliamit oqaatigineqarpoq, aalisakkeriviit nutaajunerusut atuinerit immikkoortissinnaasimagaat, taamaammallu siunertaq malillugu akikillisaaffigineqartarlutik, akerlianik aalisakkeriviit nutaannginnerusut atortorissaarutinik immikkoortitsilluni ikkussuiffigineqarsimanngitsut aalisakkeriviup atuinerinut tamanut akikillisaaffigineqarsimallutik.

18,1 millioner koruuninik tapiiffigineqarsimasut

Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliaq 2016-imi saaffiginnissutaasimasoq tunngavigalugu suliamik qaqitsisimasoq naapertorlugu taamatut pisoqartussaasimanngikkaluarpoq.

Nukissiorfinnit naliliisimapput, 2018-imiit 2021-mut 18,1 millioner koruunit inatsimmik unioqqutitsilluni tapiissutigineqarsimasut. Aningaasallu pineqartut Nukissiorfinnit aalisakkerivinnut arlalinut akileqquneqarsimanngillat.

Aalisakkerivinnut immikkut ittumik akigititat

Nukissiorfinnit aalisakkerivinnut immikkut akigititat pillugit allapput:

- Aalisakkeriviit imermik atuiffioqaat. Aalisakkeriviillu avammut tunisassiortut pingaarnersaraat, nunallu aningaasaqarnera pillugu inatsimmi aalajangerneqarpoq, allanut sanilliullugu aalisakkeriviit imermik atuinerat akikilliliivigineqassasoq.

- Aalisakkeriviit Nukissiorfiit imermik innaallagissamillu tunisassiornerata 50 %-ia akilertarpaa. Taamaammat nuna tamakkerlugu aalisakkeriviit innaallagissamut imermullu akiliisarneri assigiinngillat.

Pissarsiffik: Nukissiorfiit.gl

Nukissiorfiit aningaasaqarnermut pisortaata Pierre Vassardip Sermitsiaq.AG-mut oqaatigaa, Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aalajangiinera Nukissiorfinnit tusaatissatut tiguneqarsimasoq:

- Siorna novembarip qaammataani aalajangiineq tusaatissatut tiguarput, aalisakkerivinnillu oqaloqateqarsimalluta. Tassa aalisakkerivinnut tunngatillugu tuniniaanissamut pilersuinissamullu piumasaqaatit 2022-nmi januaarip aallaqqaataaniit malillugit ingerlatsilersimavugut, Pierre Vassard oqarpoq.

Aningaasat uterteqquneqassappat?

Taassuma ilanngullugu nassuiaatigaa, aalisakkeriviit atuinerminnik immikkoortitsisinnaanngitsut atuinerat maanna nalilersorneqartoq. Tassa assersuutigalugu aalisakkerivimmut akigititassatut aalajangersakkap 85 procentia aalisakkeriviup ataatsip tunisassiornermi atuinerminut akilertassavaa, aalisakkeriviullu akigititassap 15 procentia akigititanut nalinnginnaasunut akilertassava:

- Tassunga atatillugu aalisakkeriviit uuttuutinik ikkussuissapput, atuineq uuttortarneqarsinnaanngorlugu. Uuttuutinilli ikkussuineq taakkununnga akisussaaq, taamaammat aalisakkerivimmi uuttuutinik nutaanik ikkussuisoqarsimanngippat, atuineq missingerlugu nalilersorneqartassaaq, Pierre Vassard oqarpoq.

Aningaasaqarnermut pisortap oqaatigaa, Nukissiorfiit akikinaarillutik aalisakkerivinnut akiliisitsisarsimerata malitsigisaanik 18,1 millioner koruuninik uterteqqusissanersut pillugu Unammilleqatigiinnermut Ataatsimiititaliap aalajangiinissaa utaqqimaarneqartoq.

- Taakku qanoq eqqarsaasersuuteqarnersut pillugu suli tigusaqarsimanngilagut. Takussutissat tigorusussimasaat tunniussimavagut, aningaasanilli uterteqqusissanerlutta aalajangiinissaat kisiat utaqqivarput, Pierre Vassard oqarpoq.

Powered by Labrador CMS