Nunatsinni aalisagaq nutaaq
Hartelip aalisagaa nerrersooq puungasuarakasiuvoq.
Nunatsinni aalisartut itisuumi qaleralinniartillutik raajarniartillutillu ukiorpassuarni aalisakkanik eqqumiitsunik pisaqartarput.
Aalisagaq una nerrersuutut taaguuteqarpoq, nalornisigineqartorujussuuvorli aalisagaq aalisakkanut sorlernut ilaanersoq.
Brasiliamiup pg.d.-mik ilinniagaqartup Marcello Melo-p, Københavnimi Zoologisk Museumimi sulisup tamanna paasisimavaa.
Aalisakkanik nerrersuunik nunarsuarmi tamarmeersunik misissuilluareerluni Marcelo Melo inerniliivoq aalisagaq manna tikillugu paasiniarneqarsimanngitsoq, taamaasillunilu ukiorpassuarni kukkusumik taagorneqarsimalluni.
Aalisagaq nerrersooq aalisagaaraavoq kigutikkaaq puunngaarissoq kullumik kiisilluarsinnaasoq.
–Puttaquteqanngilaq taamaattumillu tupinnaannartumik uumassuserittarluni 1.000 meterinik itissusilimmit qaqinneqaraangami, Zoologisk Museumimi aalisakkanik katersaatinut kuratori Peter Rask Møller sermitsiaq.gl-imut oqarpoq.
Ateqaatiminnullu naleqqulluarput: Aalisagaq nerrersooq 25 centimeteriinnarnik angissuseqalersinnaavoq, naavali allerujussuarasinnaavoq aalisakkap nerisartakkani imminermisut angitigisoq - ilami ilaannikkut angineq - iisinnaallugu.
Nunatta imartaani takussaalersoq taaguuteqarpoq Chiasmodon hartell (Hartelip aalisagaa nerrersooq); amerikarmiu aalisakkanik ilisimatooq Karsten Hartel, Harvard University-meersoq, atsiullugu.