Aarrit uumasoqatigiit ataatsit
Maniitsup eqqaani Isortup avataani aaffanniarnerup takutippaa, aarrit Canada aamma Kalaallit Nunaata uteqattaarlutik ingerlaartartut.
Apriilip 24-iat 2009 Svend Heilmannip Maniitsormiu Isortup avataani sikumi saatsersumi aavermik tiggammik pisaqarpoq, taanna seqqumigut aappaluartumik qalipaatilimmik normu 41-mik nalunaaqutserneqarsimavoq. Tamatuma takutippaa aarrit Canada aamma Nunatta akornanni siumut utimullu ingerlaartartut, nunanilu pineqartuni piniartut aaveqatigiit ataatsit piniagarigaat.
Septembarip 3-ni 2007 aarrup normu 41-p aaveqatini ikkarlummeeqatigai Canadami Baffin Islandip avataani Cumberland Soundimi - Sisimiut kitaani 400 km-isut ungasitsigisumi. Taamani biologit piniartut Sisimiuneersut aamma Canadameersut peqatigalugit aarrinik nalunaaqutsersuipput radionillu nassiussuisartunik ikkuissuiffigalugit, tassa paaserusukkamikku aarrit Qikeqtarjuarmeersut tassaanersut Nunatta Kitaani aarrit upernaakkut piniarneqartartut.
Svend Heilmannip aaveq pisarimmagu nalunaaqutaa suli atavoq kisianni radio nassitsisartoq katassimavoq. Nalunaaquttap uppernarsarpaa aarrit Baffin Islandimit Nunatta Kitaanut ingerlaartartuusut.
Aarrit Sisimiut avataani 2005-miit 2008-mut satellitsikkut nassiussuisartunik nalunaaqutsersukkat malinnaavigineqarnerisa takutippaat, taakku killormut ingerlasartut tassa Nunatsinniit Canadamut. Maannakkullu ilisimaneqalerpoq ingerlaartarnerat siumut utimullu pisartoq kiisalu Nunatta Kitaani aamma Baffin Islandimi piniartut aaveqatigiit ataatsit piniagariagaat.
2007-mi aasaanerani Baffin Islandimi sulineq aamma Kalaallit Nunaata Kitaani 2005-miit 2008-mut nalunaaqutsersuineq suleqatigiinnikkut ingerlanneqarput, suleqatigiitut tassaallutik: Pinngortitaleriffik, Dansk Miljøundersøgelser kiisalu Canadami Department of Fisheries and Oceans. Suliap ingerlanneqarnerani piniartut Sisimiuneersut aamma Pangnirtung-meersut kiisalu Baffin Islandimi Qikiqtarjuaq-meersut suleqatigineqarput.