Kalaallit Nunaanni naatsiaat peqqissut

Danskit ilisimatusartartuisa kalaallit nunaata naatsiiaasa ajorsisaataarumik pupinnit saassussineqartarnerminnik sunnertissinnaasannginnerannut peqqutaasoq paasisaqarfigilerpaat.

Kartoffeldyrkning har været kendt i det sydlige Grønland helt tilbage i 1700-tallet. Foto: Narsaq Foto

Kalaallit Nunaanni issoq nalertuumik isertugaateqarpoq, taannalu danskit ilisimatuuisa paasinialeruttorpaat. Arlaata suugaluarnerup kalaallit nunaata naatsiaat pupinnit soorlu skimmelsvampinit sequmiillutik tunillaasartut pinngitsoortittarpaaat. Politiken ullumi maajip 17-iani allappoq.

Nunani allani naatsianik naatitsisartut pupinnit saassunneqartarnerit akiorniarsaraat, pupiit inerittussat nerisarpaat, naatsiat nutaat alliartortinngitsoortittallugit imaluunnit pitsaassusaa ajorsisittarlugu. Ilisimatuut misissuisut pisartoq nassuiaruminaatsoq qulaajarniarluguukiorpassuit paasiniaasimapput, maannali paasiuminaatsortaa paaseqqajarneqalerpoq.

- Naatsiianik naatsitsisartut nalinginnaasumik naatsitsivimminnik ukiut tamaasa nuutitsisarput, taamaaliornikkut narsaammi tassani naatsiianik ukiut tulleriisiinnarlugit naatitsosoqassanngimmat. Danmarkimi taamaattoqartarpoq, kisianni Kalaallit Nunaanni taamaanneq ajorput. Bakteria pupinnik unitsitsisartoq nassaarisinnaasuugutsigu periarfissarpassuaqassaaq. Bakteria blåsyre-mik - pupiit saassussisarnerannik unikaallartitsisartungasoq - avissaartitsisartoq maanna sunaassusersivarput, Købebhavns Universitet-imi Jorbrug og Økologi-mut ilisimatusarfimmi ilinniartitsisoq mikrobiolog Peter Stougaard oqarpoq.

Taanna maannakkut Kalaallit Nunaanniippoq, narsaatini naatsianik maajimi juunimilu ilioraaffigineqartartuni kissassuseq, isugutassuseq kiammillu pilersitsisarneq nakkutisissallug atortunik ikkissuiartorluni. Taamaaliornikkut neriuutigineqarpoq, naatsiiat ajorsineq ajortut pillugit paasiuminaatsup paasineqarsinnaanissaanut paasissutissanik pissarsisinnaanissaq.

- Nammkinersornerusut tungaanniit erseqqissumik isumaavoq, Kalaallit Nunaanni nunalerinermit tunisassianik amerlanerusunik tunisassiulernissaq.Soqutiginninnerup annertusiartornera malugaarput, ukioq mannalu naatsiiat nunamut iliorartakkat nalingissaasumit piumaneqarnerulersimallutik«, namminersornerusuni agronom-i siunnersortinullu pisortaq Kenneth Høegh oqarpoq.

Kalaallit Nunaata kujasinnerusortaani tunisassiornerup quleriaatinngorsinnaanerant periarfissaqarluartoq nalilerneqarpoq.

Powered by Labrador CMS