Meeqqat inissinneqartut amerlisimapput
Danmarkimi isumaginninnermut ministeri nutaaq ilaqutariit kalaallit Danmarkimiittut sullinneqarnerisa nukittorsarnissaanik siunnersuutip oqaluuserinissaanut ammavoq. Kalaaliaqqat inissinneqarsimasut maanna 411-nngorsimasut naatsorsuinerup takutippaa.

Meeqqat 411-it kalaallinit kingoqqisuusut Danmarkimi isumaginninnermut, ineqarnermut utoqqarnullu ministereqarfimmit naatsorsuineq malillugu angerlarsimaffimmik avataanut inissinneqarsimapput. Tassalu 2021-mi maajimut naleqqiullugu amerleriarnerulluni, taamani meeqqat 396-it kalaallinit kingoqqisuusut angerlarsimaffiup avataanut inissinneqarsimallutik, ingerlatsiviup VIVE-p nalunaarusiaa ”Meeqqat kalaallinit kingoqqisuusut Danmarkimi inissinneqartut – Danmarkimi kommuninit” naapertorlugu.
Meeqqat inissinneqarsimasut
Meqqaat 0-17-inik ukiullit inissinneqarsimasut 411-t ilaat 312 angajoqqaat akuersitinnerisigut inissinneqarsimapput, tassalu kajumissutsimik, 81-it pinngitsaaliissummik inissinneqarlutik. Aamma meeqqat 18-it inissinneqarsimapput siulittaasup aalajangiineranik taaneqartoq tunngavigalugu, tassalu suliaq pinasuartoq, meeqqap pisariaqartitai tunngavigalugit meeqqanut inuusuttunullu ataatsimiititaliami suliarineqarnissaa utaqqineqarsinnaanani.
Amerlisimanerat IA sinnerlugu Folketingimi ilaasortap Aaja Chemnitzip ernummatigaa, taamaattumik § 37 naapertorlugu Danmarkimi isumaginninnermut ineqarnermullu ministerimut Pernille Rosenkrantz-Theilimut inissinneqartut amerlassusaat pillugu apeqquteqarluni.
- Kalaallit qassit Danmarkimiinnerat eqqarsaatigalugu amerlaqaat. Sulilu kalaallit meeqqat Danmarkimiittut inissinneqartarput, qulakkiissallugulu pingaartuuvoq tamanna meeqqap pisariaqartitai piviusumillu uppernarsaateqarluni pisartoq. Ernummatigilluinnarpara inatsisitigut isumannaatsuunissaq aallaavigineqarnersoq, inissiinerillu takusavut tamarmik tunngavissaqarlutik, oqarpoq.
Suliaq pillugu Sermitsiami uani sapaatip-akunnerani saqqummertumi paasisaqarnerugit. Uani isissutissarsigit: