WWF Grønland: Eqqakkat 4 tonsit utaqqipput

WWF Grønland Qeqqata Kommunia suleqatigalugu eqqakkanik pinngortitamit katersorneqarsimasunik immikkoortiteralunilu misissuisussanngorpoq. Qeqqata Kommunia Sarfannguit SIsimiullu akornanni eqqakkanik katillugit 4 tonsinik katersisimavoq. Misissuinerit Arctic Marine Litter Projectimi ilisimatusartut peqatigalugit ingerlanneqassaaq, pinngortitamullu iginneqartartut siunertaralugu iluarsiissutissanik siunertalimmik nalunaarusiortoqassalluni.

I september har lokale i Sisimiut samlet skrald mellem Sarfannguit og Sisimiut. Det resulterede i to fyldte containere, der indeholder i alt fire tons skrald. - WWF Verdensnaturfonden
I september har lokale i Sisimiut samlet skrald mellem Sarfannguit og Sisimiut. Det resulterede i to fyldte containere, der indeholder i alt fire tons skrald. - WWF Verdensnaturfonden
I september har lokale i Sisimiut samlet skrald mellem Sarfannguit og Sisimiut. Det resulterede i to fyldte containere, der indeholder i alt fire tons skrald. - WWF Verdensnaturfonden

Aaqqatit gummiusut, mamakujuttut puukui, angallatikut aseqqukui aqerlukullu. Tamakkuupput nunatta pinngortitaani kusanarluinnaraluartumi takussunartut.

Pinngortitami eqqakkat ikilisinnissaat anguniarlugu inuit pissusilersuutaat allanngortittariaqarpa? Imaluunniit aalisartut atortuminnik katagaasoortarnerannut iliuusissanik aallartitsisoqartariaqarpa? Imaluunniit pinngortitami mingutsitsineq annikillisinniarlugu allatorluinnaq iliortoqartariaqarpa?

WWF Grønlandip eqqakkat assigiinngiiaartut amerlassusaat misissussavai, suminngaanneersinnaanerilu nalilersorlugit. Misissuinerup kinguneranik nalunaarusiaq aaqqiissutissanik siunnersuuteqartoq suliarineqassaaq, eqqakkat pinngortitamit ingalassimatinnissaat anguniarneqassalluni, ilaatigullu imaani aalisartut qassutiminnik katagaannginnissaannut aaqqiissutaasinnaasunik imaqarsinnaalluni.

Eqqakkat 4 tonsit

Qeqqata Kommunia Sisimiut Sarfannguillu akornanni eqqakkanik septemberimi katersivoq. Sisimiut Sarfannguillu akornanni ullut qulit ingerlanerinnaanni – najummatseritsi – eqqakkat 4 tonsit katersorneqarput, tassa containerit marluk ulikkaarlugit. Taakku saniatigut Maniitsumi aalisartoq Maniitsup eqqaani sumiiffinni sisamani eqqakkanik katersisimavoq, katersallu misissorneqarniassammata Sisimiunut maanna nassiunneqareersimapput.

Eqqakkat immikkoortiterneqariarlutik misissorneqassapput. Hollandimiut Arctic Marine Litter Project Sisimiunilu najugaqartut misissueqatigiissapput, ajornartorsiutillu sorlaa, tassungalu aaqqiissutissanik nassaarniassallutik. Eqqakkat amerlanerpaartaat nunatsinneersuugaluartut, taamaatoq eqqakkat ilaat ungasissorsuarmit imaatigut tissukarlutik nunatsinnut apuuttarput.

- Unammilligassaq tassaavoq, qanorsuarluunniit sissami eqqakkanik katersiuarsinnaavugut, pissutaasulli qanoq iliuuseqarfiginngikkutsigit eqqakkat takkussuuttuassapput. Pissutaasut paasigutsigit taava aamma aaqqiissutissanik ujartuisinnaanngussaagut assersuutigalugulu plastikkip imaanut peqqinnginnissaa anguniarsinnaalissallugu, WWF Grønlandimi Kalaallit Nunaat Issittorlu pillugit siunnersuisoq, Mette Frost oqarpoq.

Nalunaarusiaq aaqqiissutissanik imaqartoq

WWF Verdensnaturfonden ilisimatitsivoq taama misissuineq nunarsuarmi siulliunngitsoq. Arctic Marine Litter Projectimi ilisimatusartut Svalbard Jan Mayenilu tikeraareersimavaat, kiisalu Islandip avannaata kangiani Isafjordurimi misissuisoqarsimalluni. Eqqakkat qanoq ittuunersut misissoraanni, aalisarnermit eqqagaqartoq takuneqarsinnaavoq, aammalu puukut quliutillu puukui nassaassaallutik.

Eqqakkat imaatigut ungasissorsuarmit tissukarsimasut nassaarineqarsinnaapput. Svalbardimi Nova Scotiamiit saattussanut puukoq nassaarineqarsimavoq. Isafjordurimilu Nuuk Imermiit baajat puukuat nassaarineqarsimalluni.

Misissuinermit paasisat Qeqqata Kommunianut Namminersorlutillu Oqartussanut tunniunneqassapput. Nalunaarusiarli qaqugu naammassissanersoq Mette Frostip oqaatigisinnaanngilaa.

- Aatsaat aallarteqqammerpugut. Ilisimaarilluarparpulli Naalakkersuisut plastikkimut tunngatillugu aamma qassutit imaanut kivisoorutaasartunut tunngatillugu iliuusissatut siunnersuutinik suliaqartut. Taassuma saniatigut Issittumi naalagaaffiit issittup pinngortitaani plastikkip ajornartorsiutaanera pillugu Reykjavikimi martsimi 2020-mi naapippata, Sisimiuni ilisimalersimasagut saqqummiutissavagut, Mette Frost oqarpoq.

WWF Verdensnaturfonden Sisimiuni kajumissutsiminnik suliaqartut peqatigalugit sapaatip akunnerata tulliani eqqakkanik immikkoortiterilluni misissuillunilu aallartissaaq. Suliami paasisat siulliit aamma ilisimatuut suliaqarnerat pillugu innuttaasut paasisaqarnissamut novemberip 14-ani periarfissinneqassapput, tassani tamanut ammasumik ataatsimiisitsisoqassammat. Ataatsimiinneq Sisimiuni KTI-p auditoriani ingerlanneqassaaq.

Powered by Labrador CMS