Aaqqissuisuuneq innersuussivoq: Danskit tapiissuteqaqqissinnaapput – Nuummiit aperisoqarpat

Folketingimi amerlanerussuteqartut akuersaarpaat, assersuutigalugu peqqinnissaqarfimmut tunngatillugu danskit tapiissuteqaqqissinnaanerat – taamaallaalli Kalaallit Nunaanniit aatsaat saaffiginnittoqassappat.

Ataatsimoortumik tapiissutit aalajangersimasumik annertussuseqarput – tamanna namminersorneq pillugu inatsimmi aalajangersagaavoq – danskilli Kalaallit Nunaanni aningaasaliissuteqaqqikkusussinnaapput.

Kalaallit Nunaanni susassaqarfinnut immikkut pisariaqartitsisunut millionilikkaanik immikkut tapiissuteqarnissamut Danmark piareeqqavoq – assersuutigalugu peqqinnissaqarfimmut. Kalaallit inuiaqatigiit peqqinnissaqarfimmut, inissiarpassuarnut nungullarsimasunut, ilinniagallit ikippallaarnerannut meeqqallu sumiginnagaasarnerannut tunngatillugit unammilligassarpassui Folketingimi partiinit talerperlerniittunit saamerlerniittunillu eqqumaffigineqarput.

Aaqqissuisuuneq innersuussivoq:

Allaaserisaq una aviisimit AG-mit tigusaavoq, aaqqissuisuunermit Christian Schultz-Lorentzenimit toqqarneqarluni.

Taamaalillutit nittartakkami atuartartutut aviisimi allaaserisamik, nalinginnaasumik aningaasanik akeqartartumik atuarsinnaallutit. Neriuppugut allaaserisaq aviisit allaanerunerannik aamma tusagassiutini akeqanngitsuni issuakkatut nutaarsiassaannaannginnerannik takutitsiumaartoq. Aviisit pitsaassusaat annertooq itisiliinernit aamma tunuliaqutinik aamma minnerunngitsumik inuit pillugit allaaserilluakkanik pissuteqarput.

Neriuppugut misiliummik pisartagaqalernissannut isumassarsiorfigisinnaagit, taamaalillutik inuiaqatigiit ineriartornerannut malinnaalluarsinnaanerussagavit.

Aviisimut neqeroorummik pissarsigit – 38 39 50 sianerfigiuk imaluunniit mail redaktion@ag.gl allaffigalugu

Danskit politikerii akuersaarput, Kalaallilli Nunaanni immikkut pisariaqartilluinnakkat isumagineqarnissaannut ikiorsiissutinik tigussaasunik, aningaasanik immikkoortitanik aningaasaateqarfiilluunniit aqqutigalugit Folketingi danskillu naalakkersuisui ikiuunnissamut eqqarsaasersuuteqarpata Nuummit saaffiginnittoqartariaqarpoq. Folketingimi ilaasortat paatsoorneqarnissamik kalaallillu imminnut tatiginerannik sunniisinnaanermik annilaangassuteqarput: Danmark siulliulluni saaffiginnissanngilaq, naalakkersuisulli tigussaasumik saaffiginninnerat tigulluarneqassaaq.

Kalaallit Nunaannut ukiumut ataatsimoortumik tapiissutaasartut Namminersorneq pillugu inatsimmi aalajangersagaapput, taakkulu isumaqatiginninniutigineqarsinnaanngillat, danskit politikeriinit taamatut oqartoqarpoq. Akerlianik aningaasatigut tapiissuteqarnissamut allatut periarfissaqarpoq. Mittarfiliassat assersuutaapput, isumaginninermulli tunngatillugu maannakkorpiaq ikiorserneqarneq assersuutaavoq alla.

Naligiittut suleqatigiit

Socialdemokratit Kalaallit Nunaannut tunngatillugu oqaaseqartartua nutaaq, Kasper Roug, akuersaartunut ilaalluni oqarpoq:

- Danskit tugaannit Naalagaaffeqatigiinni naligiimmik suleqativut tapersersorlugitllu ikiussavagut. Namminersorlutik Oqartussanit saaffiginnittoqaraangat naalagaaffeqatigiinni ikiutissalluta piareersimasarpugut. Taava qanoq iliuuseqarsinnaanerput oqaluuserissavarput. Peqqinnissaqarfimmut tunngatillugu qanorpiaq iliuuseqarsinnaanerput immikkut ilisimasaqanngitsutut oqaatigisinnaanngilara. Taamaallaammi Namminersorlutik Oqartussanit pisortatigoortumik saaffiginnittoqarpat, saaffiginnissutaasumut tunngatillugu iliuuseqarsinnaavunga. Nunaavugummi marluk assigiinngitsut.

- Kalaallinut ikinngutitsinnut ilaquttatsinnullu ikiuuttuarusuppugut ersoqataarusullutalu. Oqaloqatigineqarusunnitsinnut akuersaartuartussaavugut, Naalakkersuisunit saaffiginnittoqarsinnaanera pillugu Kasper Roug oqarpoq.

Kalaallit Nunaannit saaffiginnittoqartariaqartoq

Ventrep Kalaallit Nunaannut tunngatillugu oqaaseqartartuata, Marcus Knuthip, aamma pingaartippaa, aningaasatigut tapiissuteqaqqinnissaq pillugu oqaloqatigiittoqassappat Kalaallit Nunaannit saaffiginnittoqartariaqartoq:

- Tamanna maannakkorpiaq oqaluuserineqanngilaq. Mittarfissanut tunngatillugu aaqqiissuteqaqataanitta takutippaa, danskit tungaannit Kalaallit Nunaanni aningaasaqarnikkut ineriartornermut tapiissuteqarnissamut ikorfartuinissamullu piumassuseqarluartoqartoq. Tamannali susassaqartunit tamanit oqaluuserineqartussaavoq. Siunnersuummik tunniussilersaartoqanngilaq, mittarfissanulli tunngatillugu pisup takutippaa, kinguneqarluartussamik isumaliuuteqarnissamut danskit tungaannit piumassuseqarluartoqartoq.

Aningaasaliissutissanut aningaasaateqarfiup, mittarfissanut atatillugu atuutsinneqalersup, aamma takutippaa danskit tungaannit piumassuseqartoqartoq, taama isumaqarpoq Marcus Knuth. Akerlianik piffissangaatsiarsuaq ingerlasimavoq Kalaallit Nunaata isumassarsiamut isumaqataalernissaanut, tamatumalu kingorna isornartorsiuisoqarsimalluni.

Ataavartumik nammineq isertitaqarneq

Aamma Folketingimi partiinut saamerliusunut pingaaruteqarpoq, Kalaallit Nunaanni susassaqarfinnut tatineqarsimasunut aningaasatigut danskit tapiissuteqarnissaat pillugu siunnersuutit suulluunniit Naalakkersuisuneersuunissaat. SF-imi Enhedslistenimilu iluarineqartanngilaq, Naalagaaffeqatigiinnermi inuiaqatigiit sanngiinnerpaat inuttut peqqinnissatigulllu ajornerusumik atugaqartinneqarnerat, Namminersorlutilli Oqartussanut ataqqinninneq salliutinneqarpoq. Kalaallit akisussaasuullutillu aaqqiissutissarsiortussaapput.

Enhedslistenimi Kalaallit N unaannut tunngatillugu oqaaseqartartup, Chrisitan Juhlip erseqqissaatigaa, kalaallit namminersulivinnissaminnut aqqutissarigaat nunamut namminneq ataavartumillu isertitaqartitsisarnissaq.

- Kalaallit politikkerertaannut oqaatigerusuppara, ’suna kissaatigaasiuk aamma suniarpisi qanorlu iliorniarpisi? Folketingimi politikkerit amerlanersaasa pisussatut ilimanaatillit takusinnaaniassammatikkit tamanna erseqqissumik oqaasertalerniarsarissavarsi’. Isumaqarpugummi Kalaallit Nunaat Danmarkimut sapinngisamik pituttorsimavallaassangitsoq, tamannalu piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu anguniagaasariaqartoq. Piffissap ingerlanerani aaqqitassaqassappat soorunami ikioqatigiittassaagut, Christian Juhl oqarpoq.

Naligiinngilluinnartumik atugaqarneq

- Soorunami aningaasassat nassaarineqarsinnaapput. Lars Løkke kiniiserinut ersilluni imaaliinnaq taarsigassarsisitsisinnaappat, qularnaveeqqusiisinnaappat tapiissuteqarsinnaallunilu, taava susassaqarfinnut allanut tunngatillugu arlaatigut iliuuseqartoqarsinnaavoq, Christian Juhl oqarpoq.

Enhedslistenimi folketingimut ilaasortaatitap kalaallit politikkerii kaammattorpai, »Kalaallit Nunaanni naligiiinngilluinnartumik atugaqartitsineq« pillugu namminneerlutik iliuuseqaqqullugit:

- Meeqqat atugarliortut naligiinnginnerujussuarlu takugaangakkit ajortittarpunga. Kalaallit Nunaanni atugarissaartupilussuarnik inoqarpoq inuiaqatigiinnut soorunami tunniussaqarnerusinnaasunik. Tamanna uanga qanoq iliuuseqarfigisinnaanngilara. Kalaallit kisimik tamanna iliuuseqarfigisinnaavaat, Christian Juhl oqarpoq.

Kalaallit iliuuseqarnissaat aalajangiisuussasoq

Socialistisk Folkepartimi Kalaallit Nunaannut tunngatillugu oqaaseqartartup Karsten Høngep partiini piareeqqanerarpaat Kalaallit Nunaannit saaffiginnittoqassappat ajunngitsumik tigusinissamut:

- Kalaallit Nunaata immikkut ittumik ikiorserneqarnissaq pisariaqartissappagu isumaqatiginninniarnissamut periarfissaqartuaannarpoq. Tamannalumi uagut SF- imi akuersaarparput. Danskilli politikkeriisut ikiorsiinissamik neqerooruteqarsinnaaneq mianersuutissavarput, tamannami allatorluinnaq paasineqarsinnaammat. Taamaammat tamanna kalaallit tungaannit kissaatigineqartariaqarpoq. Danskeq politikkeriusoq Kalaallit Nunaannut ikiuunnissamik neqerooruteqarpat allanit ilisimasaqarnerusutut isigineqartarnera misilittagaqarfigaara.

Kalaallit Nunaata qanoq iliuuseqarnissaminut aamma ikiorneqarnissamut pisariaqartitsinermini tigussaasumik kissaateqarnissaa aqqutissaavoq. Taamaattoqarpat ikiuunnissarput eqqarsaatigissa varput. Taava tamanna akuersaarlugulu aaqqiissutissarsiuutissavarput, Karsten Hønge siumut isigaluni oqarpoq.

Pisoq immikkut illuinnartoq

Kalaallit Nunaat assersuutigalugu peqqinnissaqarfimmut tunngatillugu aningaasatigut ikiorserneqarnissamik kissaateqarluni saaffiginnissagaluarpat Dansk Folkepartii kisimi akuersaanngilaq:

- Tamatumunnga itigartitsissaanga. Susassaqarfimmi angerlaanneqareerpoq. Pineqartut ataatsimoortumik tapiissutitigut akilerneqartussaapput, taama oqarpoq Søren Espersen, partiip Kalaallit Nunaannut tunngatillugu oqaaseqartartua.

Isumaginninnermulli tunngasutigut maanna ikiuunnissaq akuersaarpaa. Meeqqat atugarliortut pineqarput, tamannalu immikkuullarissuuvoq, Espersen taama isumaqarpoq. Nuannaarnerli tassunga killeqassaaq. Susassaqarfinnut angerlaanneqareersunut allanut tunngatillugu immikkut ittumik ikiorserneqarnissaq Dansk Folkepartiimit naatsorsuutigineqassanngilaq.

Aningaasat Namminersorneq pillugu inatsimmi aalajangersagaasut

- Naamik, tamatumunnga peqataanianngilanga. Ataatsimoortumik tapiissutit inatsimmi aalajangersagaapput. Immikkut ittumik aningaasaliissuteqartoqassappat Namminersorneq pillugu inatsit allanngortinneqartariaqarpoq. Kalaallit Nunaannit kissaatigisaq malillugu aningaasat inatsimmi aalajangersarneqarsimapput, Søren Espersen erseqqissaavoq.

Danskit Kalaallit Nunaannut tapiissutigisartagaat qaffanneqassappata Namminersorneq pillugu inatsit isumaqatiginninniutigineqaqqittariaqartoq Dansk Folkepartii isumaqarpoq. Partii kisiartaalluni inatsimmut akerliliinikuuvoq, ullumi taama isumaqarluni Søren Espersen oqarpoq:

- Inatsit tamatigut isumaqatiginninniutigeqqinneqarsinnaavoq, taamaaliortoqassappalli sorpassuit ilanngussuunneqartariassapput. Uatsinnut pingaaruteqarpoq aatsitassarsiornermi Danmarkip aamma pissarsisarnissaa. Norgemi aatsitassanut aningaasaateqarfiup assiganik pitaarusussimagaluarpugut Kalaallit Nunaannit Danmarkimillu pigineqartumik, tamannali kissaatigineqarsimanngilaq. Nammineernissaq kissaatigineqarsimavoq, tamannaavorlu ukiut qulit qaangiunneranni pisinnaasimanngitsoq.

Aviisi uani pisiariuk:

Powered by Labrador CMS