inuttat pillugit malittarisassat
Aalisarnermut naalakkersuisoqarfik sakkortuumik isornartorsiornermut tusarnaarpoq
Kilisaatini 24 meterinit takinerusuni aqumiut pillugit malittarisassat nalunaarummi nutaami, Aalisarnermut Piniarnermut Naalakkersuisoqarfiup oktobarip 10-anni tusarniaatigalugu nassiussaanni siunnersuutigineqartut akimmisaarnartoqartigissanngilaq.
Kilisaataatilissuit - namminersortut aamma namminersorlutik oqartussanit pigineqartoq Royal Greenland - oktobarimi nalunaarut tusarniaatigineqartoq assut ernumassutigaat, tassani kilisaatini kikkut aqumiuusinnaanersut pillugu malittarisassat sukaternissaat siunertarineqarmat.
Sukaterineq sakkortooq
Sakkortuumik sukaterinissaq siunertarineqaraluarpoq, januaarip aallaqqaataani 2020-mi atuutilersumik aqumiut 90 procentii ullumi 60 procentiusunut sanilliullugu Kalaallit Nunaanni akileraartussaatitaallutillu ukiuni marlunni kingullerni najugaqarsimanissaat siunnersuutaalluni.
Sulisitsisut ingerlaannaq siunnersuummut isornartorsiorput, aalisarluni inuussutissarsiornermut annertuumik kinguneqarnissaa pissutigalugu.
Sulisitsisut pisortaat Brian Buus Pedersen Sermitsiaq.AG-mut taamani ima oqarpoq:
- Ukiuni qaninnerni pisut sualunnerulissapput, aqumiorpassuit soraarninngulernera pissutaalluni. Taakkulu maanna nutaanik naammattunik ilinniarsimasunit taarserneqanngillat.
Royal Greenlandip isornartorsiornera
Royal Greenlandip pisortaa nalunaarummut nutaamut siunnersuummut ima oqaaseqarpoq:
- Kilisaatitsinni arlalinni qulingiluanik aqumioqarpugut. Inuit qulingiluanit 90 procentit qanoq naatsorsorneqartarpat, piviusunut tulluartunngortillugit? Aqumiunik affaannarnik atorfinitsitsineq ajorpugut, Mikael Thinghuus oktobarip 13-anni Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.
Tusarniaanermut akissuteqarnissamut oktobarip 31-at killigitinneqarpoq, nalunaarutillu qanoq inerneqarnissaa nipaarsaarutigineqartorujussuuvoq.
Kisianni naalakkersuisoqarfiup inuussutissarsiortut oqaloqatigilersimagai paasinarsivoq, taamaalilluni nalunaarut iluarsaanneqarsinnaalluni, kilisaatit siunissami aalisariarsinnaanngorlugit.
- Nalunaarutip aaqqiivigineqarnissaa ingerlapparput, tamannalu aalisarnermik inuussutissarsiuteqartut oqaloqatigalugit pivoq, taamaalilluta nalunaarutip nutaap iluarsinissaanut tunngavissaqarluarpugut, naalakkersuisoqarfimmi pisortaq Jørgen Isak Olsen Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.
Allannguutit qitiusut
Qitiusunik allannguisoqarnissaa taassuma oqaatigaa, kisianni - suliap ingerlanerani - qanoq eqqarsartoqarnera oqaatigerusunngilaa.
- Tusarniaanermi akissutinut pissarsiatsinnut tusarnaarpugut, qitiusullu aaqqiivigineqassapput, Jørgen Isak Olsen ilisimatitsivoq.
Aamma atuaruk: Inuttalersuinermut malittarisassat sattaaserluni ingerlanneqartut