Kangaatsiaq
Saarulliit suliffinnik pilersitsipput
Royal Greenlandip Kangaatsiami aalisakkanik suliffissua sulisunik nutaanik 30-nik atorfinitsitsigallarpoq, pilersaarutaavorlu sulisut marloriaatinngortinneqarnissaat
Royal Greenlandip Kangaatsiami aalisakkanik suliffissua sapaatip akunnerani uani saarulliit nerpiinik tunisassiulerpoq.
Suliffissuaq tunisassiornermut sulisunik nutaanik 30-nik atorfinitsitsigallarpoq. Suliffissuullu pisortaata neriuutigaa sulisut akunnaallillugu suli 30-nik ilaneqarumaartut, qaammatip matuma naannginnerani tunisassiorneq ingerlallualerpat.
Tamakkiisumik tunisassiussaaq
– Aallartisarnermi teknikkikkut ajornartorsiuteqarneq pissutigalugu tunisassiorneq suli kigaatsumik ingerlavoq. Neriuppugulli qaammatip naannginnerani tamakkiisumik tunisassiulersinnaassalluta, taamaasillutalu sulisuvut 30-t angullugit amerlassusilinnik ilaqqillugit, Royal Greenlandip Kangaatsiami suliffissuata pisortaa Abia Thorsteinsen oqarpoq.
Blokkit
Tunisassiorneq maajip 3-anni aallartimmat tassani aalisartut saarullinnik 6 tonsinik tunisipput, taakkunanngalu tonsi ataaseq nerpinnik tunisassiarinewqarpoq, sinnerilu blokkinngorlugit qeritinneqarlutik.
– Siunertaraarput kingusinnerusukkut ullormut nerpiit 10 tonsit angullugit tunisassiarisalernissaat, suliffissuup pisortaa oqarpoq.
Imermik amigaateqarneq
Kangaatsiami imissaaleqineq pissutigalugu nerpinnik tunisassiorneq 2015-imi oktobarimi unitsinneqartariaqarsimavoq, tamannalu pilersaarutaasumit siusinneruvoq.
Nunaqarfiup imissaaleqinera suli aaqqinneqavinngilaq, taamaattumillu suliffissuaq maanna tunisassiorpoq imermik sapinngisamik annikinnerpaamik atuilluni.
Sapinngisamik annikitsoq
– Maanna tunisassiornitsinni imeq sapinngisamik annikitsoq atorparput, tassa qaammammut imeq annerpaamik 1.000 kubikmeteri atorsinnaagatsigu. Nukissiorfiilli nunaqarfimmi imermik ajornartorsiuteqarneq aaqqinniarsaraa. Taamaattumik naatsorsuutigaara kingusinnerusukkut saarulliit ullormut 15 - 20 tonsit tunineqartalersinnaassasut, Abia Thorsteinsen oqarpoq.