Inuiattut ullorsiorneq

Kulturikkut nersornaat 2015 Inuk Silis Høeghimut tunniunneqartoq

Nivi Olsen eqqumiitsuliortup inuusuttup Qaqortumi 1972-imi inunngortup Kulturikkut nersornaammik ukioq manna tunineqarneranut tunuliaqutaasunik sukumiisunik oqalugiarnermini saqqummiussaqarpoq

Nivi Olsen, Inuk Silis Høegh, Kulturpris 2015, Nationadalgen
Nivi Olsenip 2015-imi kulturikkut nersornaat filmiliornermi ilitsersuisartumut Inuk Silis Høeghimut ullumi tunniuppaa.

Kultureqarnermut naalakkersuisoq Nivi Olsen, Demokraatit, Inuiattut Ullorsiornermi 2015-imi Kulturikkut Nersornaammik pisarneq malillugu Katuami tunniussivoq.

Ukioq manna Kulturikkut Nersornaammik tunineqartoq tassaavoq eqqumiitsuliortoq filmiliornermilu ilitsersuisartoq Inuk Silis Høegh, pingaartumimk filmi Sume Mumisitsinerup nipaa nunarsuaq tamakkerlugu nuannarineqarluartoq pillugu ukiumi kingullermi ilisimaneqarlualersoq.

Nivi Olsen nersornaaserneqartumut oqalugiarnermini ilaatigut ima oqarpoq:

- Allaaserineqartarpoq tassaasoq eqqumiitsuliortut inuusuttut, qangaaniit kalaallit assilisannaavisut isigineqartartunik qimatsisut ilaat. Suliai nunat tamalaat akornanni eqqumiitsuliortut silarsuaannit ilisimasatsinnut eqqaanarnerupput, ilutigisaanilli Nunatsinni kulturikkut oqaluttuarisaanikkullu tunuliaqutarisai ersittarlutik. Sulinermini assiliinermi periutsit atorajuppai, suliareqqitatut allannguallatitalluunniit, ilusilersuinikkut misileraanertut imaluunniit allanngoriartuaartitsilluni sulianut uppernarsaatitut.

- Nuimanianngitsoq, inussiarnersoq, suliaminut tunniusimasoq ataqqisaasorlu – minnerunngitsumik eqqumiitsuliortut akornanni. Naalaarsinnaassuseqartuuvoq, malussarissuulluni sulianilu paasitinniarluartarlugit. Eqqumiitsuliortoq suliaminik ilumoorussisoq suliaminullu tunniusimalluartoq, qaffasissumik suleriaasilik. Tinnerseraallaqqissuuvoq alapernaatsuullunilu, arlalitsigullu suliaasa kingunerisarpaat apeqqutit suli amerlanerit ammaanneqarnerat. Eqqumiitsuliortutut sulinermini – amerlanertigut qungujuutissartalimmik- eqqarsariaatsit pigiliutiinnakkat apeqqusertarpai, periaatsillu assigiinngitsut atorlugit ilaatigut silarsuaq kulturikkut aakkiartortumik taaneqarsinnaasoq misissugarisarlugu, Nivi Olsen Inuk Silis Høeghimut oqalugiarnermini ilaatigut oqarpoq.

Nivi Olsenip eqqumiitsuliortut siusinnerusukkut suliarisimasai aamma eqqaavai: 1999-imi kalaallit filmeeraliaat siulleq ”Sinilluarit” suliarivaa, 2000-imi danskit filmilianik nersornaasiineranni ataqqiniarneqartoq, 2001-imilu, Avannaarsuani filminik festivaleqarnermi Far North Film Festivalimi “Audience Award”-imik nersornaasigaasoq. 2004-mi immikkut maluginiarneqarpoq, eqqumiitsuliornikkut suliniut ”Melting Barricades” saqqummersikkamiuk, Asmund Havsteen-Mikkelsen suleqatigalugu, Kalaallit Nunaatalu nunarsuup sinnerani nunasiortulernera qulequtaritillugu.

Aammattaaq 2006-imi eqqumiitsuliortut kalaallit Peru-meersullu, Nunatta Peru-llu kulturikkut paarlaasseqatigiinneranni filmiliarivai. 2008-mi kulturikkut suliniut oqallitsitsilerfiusoq ”Qapuk” isumassarsiarivaa, Stina Berthelsenilu suleqatigalugu suliaralugu. TV-kkut aallakaatitat arfineq-pingasut suliaraat.

Nutaaliornikkut suliarinnittartoq Emilé Péronard peqatigalugu Anorak Film I/S piginneqataaffigaa. 2014-imi filmi piviusulersaarut nersualaarneqaqisoq ”Sumé – Mumisitsinerup Nipaa” suliarivaat, piviusulersaarutinit siullermeerluni Nunatsinni suliarineqartoq, tassaasorlu Nunatta oqaluttuarisaanera nutaanerusoq pillugu kalaallit filmiliaat siulleq, Nivi Olsen oqalugiarnermini oqarpoq.

Uppernarsaat aningaasallu nersornaammut ilaasut Nivi Olsenimit Naalakkersuisut sinnerlugit tunniunneqarput.

Oqalugiaat tamakkerlugu kalaallisut qallunaatullu ilanngunneqarpoq,

Powered by Labrador CMS