Internet aqqutigalugu peqquserlunnerit amerliartuinnartut

Qarasaasiaq aqqutigalugu peqquserluttartut pikkorissiartuinnarput. Atuisunik sianiinnaarinissaminnut atugaat torrallataajartuinnarlutik

Inuit amerliartuinnartut internet aqqutigalugu peqquserluffigineqartut. Assi: Polfoto/Thomas Borberg

Suliassaqarfiit tamarsuarmik aningaasameernermik eqqorneqanngillat. Niuernermi ingerlatsiviit ilaanni suli aningaasarsiorluartoqarpoq tassalu internettikkut peqquserluttarnerni. Ukiut tamaasa qallunaat aningaasarsiutigalugu sianiinnaarisartunit salloqittarneqartartut tusindeliupput, kinaassutsitik salloqittaatigalugit inunnik sianiinaarisartut.

Netsimit kisitsitsisut nutaat ersersippaat 2012-imi ukiup affaani siullermi internetti aqqutigalugu 5310-t sianiinnaarneqarsimasut, dankortit paasissutissartaat atornerlunneqarlutik. Ilaanni salloqittakkat sianerfigineqartarput amerlanerpaartaatigulli pinerluffigineqartartut e-mail-it salluliuutit atorlugit peqquserluffigineqartarlutik.

Millionilikkaanik salloqittakkat
Peqquserluuteqartartut 2012-imi ukiup affaani siullermi 22 millioner koruunit sinnerlugit qallunaat dankortiisigut pissarsisimapput aamma ilimagineqarpoq 2012-imi ukiup affaani kingullermi suli taamak amerlatigisunik internettimi peqquserluttartut tillinniarnissaat, Netsimi tusagassiivinnut nalunaartartoq Søren Winge oqarpoq.

- Pasitsaasimavarput ukiup affaata aappaani siullertulli amerlatigisunik peqquserluttoqarsimanissaaq. Peqquserloriaaseq phishing annermik atorneqarpoq. Assigiinngitsumillu taamaaliornerminnut periaaseqartarput, taanna oqarpoq.

Phishing, tassaavoq sianiinnaaraluni inunnut paasissutissanik pissarsiniarneq nalinginnarmik dankortinut paasissutissanik pissarsiniarniarneq atornerluinissamik siunertaqarluni.

Suut tamaasa sakkoralugit misilerarpaatigut
- Mail-it tamakku pitsanngoriartorneri malillugit amerlasoorpassuit uppilersinneqarnerannik nassataqartuassapput. Aamma tamanna takusartagaraarput. Qujanartumilli qallunaat amerliartuinnartut tamakkuninnga nakkutiginnipput, Søren Winge oqarpoq.

Internet aqqutigalugu pinerluuteqartartut killeqanngissorinarput, Shehzad Ahmad, DK Cert-imi pisortaasoq oqarpoq, taakkua ilaatigut qarasaasiani ajornartorsiutaasinnaasunik ulorianartorsiortitsisinnaasunillu mianersorfigisassanik nalunaaruteqartartuupput.

- Peqquserluttarnerit amerliartorput aamma peqquserluuteqartartut pikkorissiartuinnavipput. Nutaanik ineriartortitsiuarput suullu tamaasa atorlugit salloqittaatitik uppernassuseqartinniarsarisarpaat. Taamaattumik qaqugukkulluunniit silatusaarniartussaavugut, taanna oqarpoq.

Shehzad Ahmad, naapertorlugu salloqittaanermi atortut nutaajunerpaat tassaapput julekortit salloqittaatit, taakkua atorlugit salloqittarniagaq nittartakkamut allamut isertinniarneqartarpoq.

Mail-it juullerpalaartut pinaveersaarsigit
- Kina nassiussisuunersoq takoqqaarlugu toorsisarit aamma mail-it juullerpalaartut ammarniaqinagit, kimit nassiussarsiarinerlugu nalugukku, Shehzad Ahmad, oqarpoq taanna Rådet for Digital Sikkerhed (Nittartakkani isumannaallisaaneq pillugu siunnersuisooqatigiit aaqq.) siulittaasup tulleraa.

Salloqittaaniartartut atugarisartagaasa nutaat aapparaat smartphonekkut sianerfigineqarneq sianertullu ingerlaannaq ilisisarnera.

- Taamannak periuseqarnermi sianerfigineqartup kina sianernersoq paaserusulissavaa sianerfigalugulu. Taamaaliornikkut inuit salloqittarneqartarput normumut akisungaartumut sianernissaminnut, Shehzad Ahmad, oqaluttuarpoq.

Powered by Labrador CMS