Atuarfeeraq atugaqarnerlukkaluarluni angusarissaartoq

Avinngarusimasumiikkaluarluni atuartullu pingajorarterutaat atugarliortuugaluartut Kulusummi atuarfik fagitigut angusarissaarpoq

Kulusumi Alivarpi it-mi atortorissaarutigissaarpoq, atuartullu internetterneq sungiusimavaat. Tunumulli attaveqaat ullutsinnut naleqqutinngitsumik kigaatsuuvoq. Ass.: Helene Brochmann
Atuarfiup pisortaa Lars-Peter Sterling inuuissiorpoq, atuartullu nukarlersaasa ilaasa titartakkanik sanaassimavaat. Ass.: Helene Brochmann
Kusulummi atuarfik - Kulusumi Alivarpi. Ass.: Helene Brochmann
Atuarfiup pisortaa Lars-Peter Sterling inuuissiorpoq, atuartullu nukarlersaasa ilaasa titartakkanik sanaassimavaat. Ass.: Helene Brochmann Kusulummi atuarfik - Kulusumi Alivarpi. Ass.: Helene Brochmann Kulusumi Alivarpi it-mi atortorissaarutigissaarpoq, atuartullu internetterneq sungiusimavaat. Tunumulli attaveqaat ullutsinnut naleqqutinngitsumik kigaatsuuvoq. Ass.: Helene Brochmann Atuarfiup pisortaa Lars-Peter Sterling inuuissiorpoq, atuartullu nukarlersaasa ilaasa titartakkanik sanaassimavaat. Ass.: Helene Brochmann Kusulummi atuarfik - Kulusumi Alivarpi. Ass.: Helene Brochmann Kulusumi Alivarpi it-mi atortorissaarutigissaarpoq, atuartullu internetterneq sungiusimavaat. Tunumulli attaveqaat ullutsinnut naleqqutinngitsumik kigaatsuuvoq. Ass.: Helene Brochmann Atuarfiup pisortaa Lars-Peter Sterling inuuissiorpoq, atuartullu nukarlersaasa ilaasa titartakkanik sanaassimavaat. Ass.: Helene Brochmann

Kulusummi atuarfik nunaqarfinni atuarfiit kisiartaraat meeqqat atuarfiannit soraarummeerfiusinnaasoq. Ukioq soraarummeerfik siulleq atuartut nuna tamakkerlugu agguaqatigiissillugu karakteriginnersaapput. Kingorna taamatut inissisimalluarneq atuarfiup attatiinnarpaa.

2011-milu kommunimi atuarfinni tamani - aamma Nuummittuni - timigissarnermik aalanermillu unammisitsinermi Kulusumi Alivarpi normu 1, 2 aamma 3-ngorpoq.

Aamma nunani tamalaani atuarfik maluginiarneqarsimavoq. Assersuutigalugu 2009-mi decembarimi Københavnimi silap pissusia pillugu ataatsimeersuarnermi COP15-imi Kulusummi 6. klassimi atuartut ilinniartitsisuallu Anne-Mette Holm peqataasut nuimasorpassuit nunarsuarmit tamarmeersut akornanniipput.

Atuarfiup pisortaraa Lars-Peter Sterling, ukiunilu aqqanilinni pisortaasimavoq. Tamanna sioqqullugu 1993-imiilli Nunatsinni sumiiffinni allani ilinniartitsisuusarsimavoq. Ingerlaannaq malugineqarsinnaavoq inuusoq isummaminik aalajangiusimannittuusoq oqaatiginissaallu ersiginagu, tamannali peqatigalugu inuk quiasaarniarluartuuvoq pissutsinut soqutiginnittumik isertariaaseqarpoq. Ajornartorsiutit pinnagit periarfissanik isiginninniarnissamik eqqarsartariaatsimut takussutissaavoq, tamannali atuakkami atuarsimanngilaa.

- Sunik tamanik allattoqartartorujussuuvoq. Silatusaarniartuusariaqanngilaq, taanna oqarpoq nerrivimminilu allaffimmini puussiaq qinnilinnik imalik tigullugu, takutinniarlugu atuarfeeqqami pisortatut assassugassarpassuit aamma isumagisarlugit. Qanorliuna iliortartoq?

Angajoqqaanut, atuartunut ilinniartitsisunullu piumasaqarluni
Atuarfimmi ilinniartitsisut nunaqarfimmilu angajoqqaat oqaluttuarput ilinniartitsisunut, angajoqqaanut atuartunullu ersarissunik piumasaqartartoq. Assersuutigalugu angajoqqaat, amerlanerpaat tunngaviusuinnarnik atuarfimmi atuarsimasut, amerlasuullu atugarliortuusut, ersarissumik oqarfigineqartarsimapput qitornaannut ajoqutaassasoq tapersersunngippatigit, pissutsit ajunngitsuunissaat isumaginngippatigit aammalu naammattumik sinittarlutillu nerineq ajorpata.

Immaqa tamanna qaqutigoorpallaanngilaq. Angajoqqaanilli ataatsimiigiaqqusisoqaraangat naatsorsuutigineqartarpoq tamarmik takkutissasut. Angajoqqaanik ataatsimiigiaqqusissutit meeqqanut tunniunneqarneq ajorput, pedellip allakkat ilaqutariinnut tamanut aggiuttarpai.

Klassini qaffasinnerusuni atuartut angajoqqaavi 100 procentimik takkuttarput, angajoqqaalli nutaat ilaat takkutinngippata nutaamik ataatsimiinnissamut qaaqquneqartarput. Aggeqqinngippatalu pedelimit aatinneqartarput. Taavali ataatsimiinnerit neqitaqassapput aggertitsisunik, atuarfiup pisortaa nassuiaavoq. Tamannalu isumagisarpaa.

Ilinniartitsisut immikkut toqqakkat
Nunami sumiiffinni allani anersaaruluutigineqartartoq ilinniartitsisunik piginnaasalinnik pissarsinissaq qanoq ajornakusoortigisoq, Lars-Peter Sterlingip tamanna aamma ajornartorsiutitut isiginngilaa, nassuerutigaali sulisussaminik immikkut toqqaaniarluni piffissarujussuaq atortarlugu.

- Attaveqarfikka atortarpakka tusarniarlugu kikkut pikkorissuusut maangalu pilerisaartarlugit. Aamma tamanna ajornannginnerulersimavoq atuarfiup tusaamaneqaleriartornera ilutigalugu.
Soorunami naammattuuisarpoq nunaqarfeeqqami ingerlalluarsinnaanngitsunik, tamannali pinngitsoorneqarsinnaanngilaq.

- Ilinniartitsisut marluinnik oqaasillit ilinniarsimasut perusunneruvakka, aammattaarli qallunaat suleqatikka naammagisimaarluarpakka. PIngaaruteqarneruvoq ilinniarsimasuunissaat, Kulusummilu 80 procentit ilinniarsimasuupput, illoqarfimmi 50 procentiinnaat ilinniarsimasuusut, taanna tulluusimaarluni oqaluttuarpoq.

Pingaartumik atuarfimmi ilinniartitsisut kalaallit atuartitseriaaseq, ukiualunnguit matuma siornatigut Nunatsinni tamarmi atorneqalersoq, Atuartitseriaatsimik pitsaasumik taaneqartoq, nuannaraat. Taassuma ilaatigut ilisarnaatigaa aaqqissuussaasumik gruppimi sulineq, sannavimmi ingerlanneqartoq. Tamatumuuna meeqqat siuariarujussuarsimapput, Cice Martens, 2007-miilli ilinniartitsisuusimasoq, nassuiaavoq.

Atuarnerup kingorna ingerlaqqinnissamut ikiorneqartarput
Atuarfimmi atuartut tamarmik, aamma apecialklassini atuartut, 10. klassip kingorna Danmarkimut efterskoleriartarput, tamannalu qaqutigoortuuvoq. Illoqarfimmi atuarfimmit ikinnerujussuit ingerlaqqittarput. Meeqqat atuarfianni atuareerluni tunumi ilinniagaqalernissamut periarfissaqanngilaq, efterskolilu pissusissamisoortumik aqqutissaavoq kitaani gymnasiamut imaluunniit inuussutissarsiornermik ilinniarfinnut ingerlaqqinnissamut. Lars-Peter Sterlingip tikkuarpaa tamatumunnga pissutaalluinnartoq Cice Martens.

Taanna angajullerni ilinniartitsisuuvoq atuartullu ataasiakkaat piumassuseqalersinniarlugit annertuumik suliniuteqartarluni, angajoqqaat isumassarsiamut ilaatinniartarlugit, atuartut aallaraangata malinnaaffigisarlugit, immikkullu tapiissuteqarnissaq pisariaqaraangat inunnik isumaginniffik akulerutsittarlugu. Minnerunngitsumillu atuartut uteraangata malinnaaffigisarpai ilinniarfissamik ujarlerneranni ikiortarlugit, tamanna nammineq suliassarinngikkaluarlugu.

- Taamaasiunngitsoorsinnaannginnama, taanna oqaluttuarpoq.

Ingerlatsivik kisimi ajornartorsiutaavoq
Oqartariaqarpoq avataanit isigalugu inuttut perorsaanikkullu unammilligassat imaannaanngitsoorpasissut - meeqqat 30 procentii inunnguuseralugu imaluunniit inuttut erloqinartunik ajornartorsiuteqarput, ilinniartitsisut tamarmik meeqqat oqaasii atugarinngilaat, silarsuarlu avataanniittoq ungasissorujussuuvoq meeqqallu misilittagakiffigisorujussuuvaat.

Tamakkuli tamaasa atuarfiup pisortaata Lars-Peter Sterlingip oqaluuserinngilluinnarpai. Aperigaanni isumaqanngivinnersoq ajornakusoornartoqartoq, atugassarisat taama ajornakusoortigisut atorlugit atuarfeeqqamik ingerlatsineq, oqaannarpoq:

- Aap. Taavali eqqarsalaariarluni oqarpoq:

- Taamaattoqarsimappat tassaavoq ingerlatsivimmik attaveqarniarneq, sunut tamanut tamatigut sukkasuumik akissuteqarneq ajortoq, aamma sulinut inissanut tunngasuni.

Powered by Labrador CMS