Ilisimatusartoq: Kalaallit Nunaata "nalinga" qaffariarujussuarpoq

- Kalaallit Nunaat pappiaraagaluarpat nalitooq ukiut marluk kingulliit ingerlaneranni nalinga 500 procentimik qaffassagaluarpoq, nunat tamalaat akornanni politikkimik ilisimatusartoq oqarpoq

Marlunngornermi unnukkut Damien Degeorges, nunat tamalaat akornanni politikkimik Ilisimatusarfimmi allanilu ilisimasatusartoq, oqalugiaataa qulequtaqarpoq ' Aatsitassat aamma nunat tamalaat akornanni politikki. Oqalugiarneq Nuummi Katuami ingerlanneqarpoq. Assi:Toke Brødsgaard Damien Degeorgesip annilaanngatigaa qinersinissap tungaanut aatsitassanik oqallinnermi sumiiffinni politikkip inituvallaarnissaa. Assi: Toke Brødsgaard

Marlunngornermi unnukkut Damien Degeorges, ilisimatusarfinni assigiinngitsuni attuumassutilik kiisalu Ilisimatusarfimmi nunat tamalaat akornanni politikkimik ilisimatusartoq, "Aatsitassat aamma nunani tamalaani politikki" oqalugiaatigaa.

Oqalugiarnerup Nuummi kulturikkut illorsuarmi Katuami ingerlanneqartup siunertaraa, ersersissallugu Kalaallit Nunaata aatsitassarsiorniarluni suliniutit imaasiallaannarluni tamaasa akuerissanngikkai aammalu Kalaallit Nunaata aatsitassariorneq aningaasarsiorluarfigissappagu, aningaasat pissarsiaminik piffissaq ungasinnerusoq eqqarsaatiginagu atuipallannissaa.

Damien Degeorges-ip tunngavilersuutigai Kalaallit Nunaat Issittumut aqqummut ajornannginnerpaajunera. Taamaattumik Kalaallit Nunaanni annilaanngatigisariaqanngikkipput piumasaqaateqarnissaq aamma naaggaarsinnaaneq. Tunngavilersuutini Islandimut naleqqersuuppai, nunap aningaasatigut nakkaatuungajaffiata nalaanit kinamiumit neqeroorfigineqarmat nunap ilaanik aningaasarparpassuarnik akiliilluni piserusuttumit, taamaattorli naaggaasimasumik. Tunngavilersuutit assigiinngitsut saqqummiussuullugit ersersitsiniarsaraaq suliffeqarfissuit arlallit nunatsinni aatsitassanik pissarsiumallutik tulleriiaallutik utaqqiinnarnerannut.

Pissaaneqarnissamut aqqut naatsoq
Pingaarutilittut oqaatigisani Damien Degeorgesip arlaleriarluni utigaa tassa, Kalaallit Nunaata mianersorfigissagaa Danmarkimit attuumassuteqarnini kipillugu nammineq naalagaaffinngornissaq isiginiarpallaassanngikkaa. Tamassuma kingunereratarsinnaammagu nunanik allanik pissaaneqarnerungaartunik attuumassuteqalerneq kipitikkuminaatsoq.

Oqalugiarnermi aamma erserpoq, Damien Degeorgesip annilaanngatigigaa, qinersinissaq sioqqullugu aatsitassanik oqallinnermi sumiiffinni politikkip salliutinneqarpallaalernissaa. Aatsitassanik oqallinneq misigissutsinut tunngasinnaavoq, soorlu taassuma oqarneratut, Kalaallit Nunaanni inuit taamaallaat 25-it sunnerniarneqarsinnaasut Kalaallit Nunaanni aatsitassanik pissarsiniarnermi, nunani allani piffissaq sivisoorujussuaq atorneqartartoq.

Taamak oqarnermini isumaqarpoq, Kalaallit Nunaanni politikerit qaffasissumik inissisimasut 44-ummata taakkunanngalu amerlanerussuteqartut pissariarisinnaagaanni aatsitassarsiorniarluni akuersissutit pissarsiariuminarsinnaasut. Taamaattorli ersarissarlugu naammagisimaaqalugu Hans Enoksenip aqutsineranit Kuupik Kleistip aqutsineranut nikissimaneq, isumaqarluni Kuupik avammut siunissamullu samminerusoq.

Apeqquteqarumasorpassuit
Damien Degeorgesip nuannaarutigisorujussuuaa ukiuni makkunani Kalaallit Nunaannik soqutiginninnerujussuaq. Pingaartumik Korea Kujalliup præsidentianik Lee Myung-Bakimik tikeraartoqarneq, taassuma Ilulissanik tikitsisimanera immikkuullarilluinnarnerarmagu. Soorlu oqarneratut: "Kalaallit Nunaat pappiaraagaluarpat nalitooq ukiut marluk kingulliit ingerlaneranni nalinga 500 procentimik qaffassagaluarpoq". Tamannarpiaq tunngavigalugu aamma isumaqarpoq, Kalaallit Nunaat imminut ima tatigitigaluni inissisimassasoq suliniutit akueriuminaatsitani naaggaarsinnaassallugit.

Tusarnaariat 25-t missaanniittut akornanni apeqquteqarumasut amerlaqaat Damien Degeorgesip oqalugiarnini naammassimmagu.

Apeqqutit ilaat Kalaallit Nunaata ingerlatsivinnut nunanit tamalaaneersunut sunik piumasaqarsinnaaneranut tunngassuteqarput, Aatsitassanut pisortaqarfiup pitsaanerusumik qanoq aaqqissuunneqarsinnaaneranut, nunatsinni siunissap qulakkeernerunissaa anguniarlugu qallunaat oqaasiisa tuluit oqaasiinik taarserneqartariaqannginnerannut tunngasut aammalu siunissami Kalaallit Nunaanni aningaasatigut ileqqorluutit atugaalersinnaanerinut annilaannganartoqarnersoq. Aamma apeqqutigineqarpoq Damien Degeorgesip ilimagineraa Korea Kujallermit Ilulissani tikeraartoqarneq arlaannik ilisimanngisatsinnik anguniagaqarluni tikeraarnerunersoq.

Soorunami apeqqutit ilaat Isukasiani suliniummut oqallisaaqisumut tunngassuteqarput.

Powered by Labrador CMS