Arfernik aqutsinermi kinguariarneq

Kalaallit Nunaata ilisimatuussutsikkut komitemit inassutigineqaraluartunik arfattassinneqannginnissaanik IWC-mi aalajangerneq IWC-p arfanniarnermut killersuisutut inissisimaneranut kinguariaataasoq IWMC isumaqarpoq

IWMC World Conservation Trust, uumasunik nujuartanik nungusaataanngitsumik iluaqutiginninnissamut tapersuisutut nunarsuarmi siuttuusut ippassaq oqarpoq, ukiumoortumik ataatsimiinnerami Panamami naammassineqaqqammersumi arfanniarnermut ataatsimiititaliarsuup IWC'p tatiginassusaa innarlerneqaqqittoq. Tamanna IWMC-p tusagassiuutitigut nalunaarutaani atuarneqarsinnaavoq.

Akeqqersimaarnerit oqaluttuarisaanermut tunngasut ilaasa ataatsimiinnermi pinngitsoortinneqarnissaat iluatsittoq isiginnittaatsit aalajangiusimaneqartut aalajangiusimaneqaannarput. Nunat ilaasortaasut nungusaataanngitsumik arfanniarnerup aqunneqarlunilu killilersorneqarnissaanik tapersuisunut allanullu arfanniarnerup suugaluartulluunniit inerteqqutaalernissaanik kissaartunut avipput. Pisassiissuteqarnissamik ataatsimiititaliarsuarmit aalajangiussat ilisimatuussutsikkut paasissutissanik tunngaveqarnissaat isumaavoq.

Eugene Lapointe, IWMC-imut siulittaasoq ataatsimiinnerup kingorna oqarpoq: "IWC aqutsinermik suliniaqatigiiffiuvoq aqutsiumanngitsoq (imaluunniit killilersuisoq killilersuiumanngitsoq, aaqq.). Kalaallit Nunaata arfattassinneqannginnissaanik politikkikkut aalajangiinermigut IWC ingerlatassatut periarfissaminik nakkutilliinerminillu killileeqqippoq, tamatumalu saniatigut pingaaruteqassutsiminik qajannarsisitsilluni."

Korea Kujalliup ilisimatuussutsikkut ilisimatusarnermik tunngaveqartumik arfannialernissaanik nalunaarummit arfanniarneq IWC-mit nakkutigineqartoq annikilleriaqqissaaq.

Kinguariaat alla pivoq aalajangiisarnermi aaqqissuuteqqinnissaanik suliniarnerminik IWC taamaatitsimmat, tassami IWC-p siunissaa ullormut oqaluuserisassani immikkut ilanngunneqarsimagaluartoq oqaluuserineqarpianngimmat.

Nalaatsornerinnakkut nungusaataanngitsumik atuineq IWC-mut ajoqutaassaaq

IWC-p nungusaataanngitsumik atuinermut sinerissamullu qanittumi arfanniarnermut IWC-p isiginneriaasia ataatsimiinnermi siusinnerusukkut IWMC-mit tusagassiuutitigut nalunaarut aqqutigalugu sakkortuumik isornartorsiorneqarpoq oqaatigineqarluni IWC aqutsinermini aalajangersimasumik pissuseqanngitsoq, tamannalu IWC-p tatiginassusaanik ajoqusiisoq.

USA-p, Ruslandip, St. Vincentip Grenadinernellu nungusaataanngitsumik arfattassinneqartarnerisa nutarterneqarnissaat ataatsimiititaliamit amerlanerussuteqaqqalaartunit akuersissutigineqarluni taasissutigineqaqqammersorlu Kalaallit Nunaata nungusaataanngitsumik nutaamik arfattassinneqarnissaanik siunnersuut IWC-mit itigartitsissutigineqarpoq. Pisuni tamani arfanniarnerit siunnersuutigineqartut annikipput nungusaataanatillu arferillu amerliartornerannit appasinnerujussuarmik aalajangersagaallutik. Taakkua tamarmik ataatsimiinnissaq sioqqullugu IWC-mi Ilisimatuussutsikkut Komitemit akuersissutigineqarsimaput. Japanimi sinerissami qanittumi arfanniartalernissamik siunnersuut assingusoq taasissutigineqanngilarluunniit, akerlianilli aallartitanit arlalissuarnit akerlilersorneqarluni.

Arfattassiissutinik siunnersuutit IWC-mi malittarisassat malillugit akuersissutigineqassappata amerlanerussuteqartut 3/4-nik amerlassuseqarnissaat piumasaqaataavoq. Tamatuma kinguneranik Panamami ataatsimiittoqarnerani arfattassiissutinik siunnersuutinik unitsitsinissamut nunat 15-iinnaat akerliliisussaapput. Kalaallit Nunaanni arfattassiissutinik qinnuteqaat tapersersorneqarnissamut amerlanerussuteqaqqalaaginnartunilluunniit pissarsisinnaanngilaq.

Eugene Lapointe, IWMC-mut siulittaasoq oqarpoq: "Aallartitat ilaannit IWC-mi malittarisassat atornerlunneqarput ilisimatuussutsimut taarsiullugu politikkikkut ajugaasunik ajorsartunillu toqqaasarnikkut. Nerisassaqarneq inuussuteqarnerlu tunngaviusumik pisinnaatitaaffiuvoq. Ataatsimiinnermi matumani IWC-mi nalaatsortumik aalajangiisarnerit IWC-p suliaanik qajannarsisitsipput. "

Ilassuteqarluni oqarpoq: "Toqqaanerannik inuit ilaasa akerlilersuinerat pissutigiinnarlugu inuiaat nereriaatsiminnik kulturiminnillu ileqqutoqqaminnillu pinngitsaalineqarlutik allannguisinneqassanngillat. IWC inuussutissanut tunngasuni immikkut ilisimasallit katersuuffiginngilaat inuussutissat suut nerineqarnissaannik qanorlu annertutigisumik pisariaqartitsisoqarneranik aalajangiisartussatut pilersinneqarsimasoq. "

IWC-mi ataatsimiinnermi aalajangiussat tunngavigalugu USA ukiumut arfivinnik 67-it angullugit amerlassusilinnik, Rusland arfernik gråhvalinik 140-nik aamma St. Vincent Grenadinernelu qipoqqarnik sisamanik suli pisaqarsinnaatitaapput. Kalaallit Nunaata qipoqqartassami qulingiluaniit qulinut tikaagulliusaallu quliniit 19-inut IWC-mi Ilisimatuussutsikkut Komitemit tapersersorneqartumik qaffanneqarnissaannik kissataa IWC-mit itigartitsissutigineqarpoq.

Paasissutissat
International Wildlife Management Consortium (IWMC) World Conservation Trust nunat tamalaat akornaanni suliniaqatigiiffiuvoq nungusaataanngitsumik atuinermut siuarsaasoq. Suliniaqatigiiffiuvoq naalagaaffiit namminersortut allanit oqartussaaffigineqanngitsumik pisinnaatitaaffiinik illersuisuujutigisoq kiisalu kulturinik ileqqutoqqanillu assigiinngitsunik ataqqinnittuusoq.

Eugene Lapointe, IWMC World Conservation Trust-imut siulittaasoq, CITES-imi
(The Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora/Uumasut nujuartat naasullu nungutaanissamik aarlerinartorsiortitaasut nunat tamalaat akornanni niuerutigineqarnerat pillugu isumaqatigiissummi 1982-imiit 1990-imut pisortaavoq.

Powered by Labrador CMS