Kalaallit filmii takuinnarneqarsinnaanngillat
Sermitsiaq.AG Berlinimi kalaallit filmiinik festivalernermi peqataavoq, tassanngalu ataav ataavartumik nalunaaruteqartarluta. Ullup aappassaani pisut atuakkit
Ullup aappassaani Berlinimi nunarput aallaavigalugu filmfestivalimi filmini takutinneqarput 2009-meersoq Nuummioq aamma 1933-meersoq tyskit filmiliaat SOS Eisberg.
Taakku filmit marluk takuinnarlugit assigiinngitsorujussuupput. Qalipaateqanngitsoq qalipaatilillu, takornartatut ulluinnarnilu ilisarnartutut, taavalu taamaattussatut isigisatut assigiinngissitaartunillu taakkulu ersarissaatitutut takutitsisuullutik. Aappaatigullu assigiissuseqarlutit soorlu inuit allatut ajornaqisumik pinngortitap ingerlaaneranut nalimmassarneranut filmit takutikkaat.
Nuanniitsuliatut suliaq
Ilitsersuisup Otto Rosingip Nuummioq filmi ilisaritippaa filmilu naammat sivikitsumik oqallittoqarpoq. Ilitsersuisup oqaasii malillugit, Nuummi angutip nalinginnaasup inuunerata oqaluttuarsartaata "filmi nuanniitsuliatut" suliaasutut ittoq, kisianni Nuummioq taamak inngilaq. Tassami 4.500-t isiginnaariarsimammata.
Naak nuanniitsuliatut suliaq ikkaluartoq ilitsersuisup takutikkusimavaa ullutsinni Kalaallit Nunaanni inooriatsit nutaarluinnat akerleriit, tassa Nuummi ulluinnarni inooriaaseqartoq. Assersuutitut 'qallunaap' (Malik) 'kalaalerlu' (Michael), taannami aallaaniarnermi imaatigut angallanermik ilisimasaqarmat. Aammattaaq eqqumaffigineqarluni kalaallit-qallunaatullu illugiissumik oqallittarnerat takutinniarneqarluni. Oqaatsimmi atorneqartut paasineqarlutik pipput, oqaatsinik atuinermi, oqaasilivittut oqaatsinik atuineq aallaaviullutik..
Læs og se billeder i "Greenland Eyes flot fra start"
Piviusut aallaavigalugu isiginnaagassiami takutinneqarput. Soorlu assersuutigineqarsinnaavoq aallaammik nassarluni eqalunniarneq, Otto Rosingip nammineq misigisimasaattut. Najortigiinneq pisariaqanngitsumik oqaaseqarfiunngitsumi filmip ilisarnaqutigivaattaaq.
Uumasut filmimi takusat tooqutaapput, nerineqarput inuulluaatigineqarput
Soorlu taamatorluinnaq isiginnaakkap Nuummioq allagatalersorneqarsimasumi takutinneqartoq. Taamaasilluni avammut takutinneqarpoq oqaaseqaatitut naalakkersuinermi nunat tamat takusinnaasaannik, isiginnaariallu 100-t missiliorlugit isiginnaartut ersarissumik filmip naanerani allagartat ingerlanera qisuariarfigineqartumi.
Akerlianik pipput, tassami Hollywoodimi filmiliarineqartartut qularnaveeqqusertarpaat uumasut filmiornermi peqataasut ajutumeernaveersaatinneqartarmata, taamaasilluni uummaarinnerusumik oqaaseqarfigineqarlutik nunarsuarmi inuinnaat suliniaqatigiiffiini aqutsineranik suliallit uumasut illersorneqarnerisa aallaaniarnermi ileqqut oqallissaaneranik takutitsisuullutik.
Filmit oqallinnermi tapertaapput
Nunatsinni filmiliat taamaasillutik nunat tamanut oqallinnermi tapertaapput. Tassani atuupput, isiginniariaatsit assigiinngitsut ersarissaraanni, qanoq ullutsinni inooriaaseqarnerluta, aammattaaq isummersoqataanitsigut pissaaneqaqisut inuinnaat suliniaqatigiiffii aallaaniarnermut pinngortitamullu atuinermut isummersuutaannut