Sikunik aserorterutinut qallortut

Greenpeacikkut ilaatigut Danmarkimit inuttallit ullumi finskit umiarsuaat sikunik aserorterutaat marluk Finlandip illoqarfiisa pingaarnersaanni qaqiffigaat.

Greenpeacikkut ilaatigut Danmarkimit inuttallit ullumi finskit umiarsuaat sikunik aserorterisartut marluk "Fennica" aamma "Nordica" Helsinkimi umiarsualivimmiittut qaqiffigaat. Assi: Greenpeace

Greenpeace'kkormiut ilaatigut Danmarkimeersut, Helsinkimi umiarsualivimmi sikunik aserorterutik marluk "Fennica" aamma "Nordica" qallorfigaat.

Umiarsuit sikunik aserorterutit Issittumut aallartussaapput uuliasiorfissuaq Shell sullisissallugu, aasaq manna issittumi Alaskap sineriaani uuliasiorluni qillerinerit tallamat ingerlannerinut ikiuutissalluni.

Greenpeace'kkormiut allagartarsuit "Stop Shell"-imik allaqqasut umiarsuarnut nivinngaassorpaat pinngortitamik illersuiniaqatigiit umiartortunut kuustinik nivaatanillu agguaassinerisa nalaanni.

- Kuustit nivaatallu tassaapput uulialimmik suliassaqarfinni teknologi atorneqartup siuarsimanerpaartaat, uuliakoortoqartillugu uuliamik sikumiittumik piiaanerminni. Tamanna ilaatigut Godafoss'imi Norge'p imartaani sikusimasumi siorna uuliakoortoqarmat takuneqarsinnaavoq, Jon Burgwald, Issittoq pillugu akisussaasoq, Greenpeace oqarpoq.

- Shell'ip Issittumi qajannartumik pinngortitalimmi pilersaarutai pillugit, Greenpeace nunarsuaq tamaat suliniummik ingerlatsivoq uuliasiorluni ujaasineq kingunipiloqarsinnaaqisoq kinguarsarniarlugu. Shell'ip paasisariaqarpaa Issittup uuliamit aserorterneqarnissaa akisussaassuseqannginnermik angisuumik takutitsimmat.

Greenpeacep Shell'imik akornusersuiniarnera, Kalaallit Nunaanni ukiuni marlunni uuliasiorluni ingerlatsisunut Cairn, akornusersuinerup nangitsigaa. Greenpeacep kissaatigaa Issittup Imartaani tamarmi uuliasiorluni qillerinerinissat tamarmik inerteqqutaalernissaat.

Sapaatit akunneri pingasuunngitsulluunniit matuma siorna Shell'ip umiarsuaata Auckland, New Zealandimi qillerineranik nal. ak. 77'it Greenpeace'kkunnit unitsinneqarmat. Unitsitsinermut tassunga tunngavilimmit inuit 250.000 miss. Shell Issittumit qimagunnissaa qinnutigalugu allagaqarput.

Nunani avannarlerni politikkikkut suliaqarfik issittumi kisiartaasoq, Issittumi Siunnersuisoqatigiit aqqutigalugu, issittup immikkoortortaanik illersuinissamik immikkut akisussaaffeqarput. Illuatungaani Finlandip naalagaaffiata sikunik aserorterutaatini Issittumi Shell'imik ikiuiartortissallugu aallartippaa, Danmark aamma Norgep isertuutinngivikkaat uulia issittumiittoq pissarsiariumallugu qanoq iliortariaqarsinnaallutik.

- Issittoq aatsaat taama ulorianartorsiortigaaq. Danmark Kalaallit Nunaannik nalagaaffeqateqarnini pissutigalugu aatsaat taama Issittumik pinngortitamut illersuinissaminut akisussaaffeqartigaaq. Danmarkimi politikkerinut innersuussutigerusupparput piummartuneq aallaaviginagu ileqqorissaaqqullugit. Nunat avannarliit issittumik illersuinissami siuttuusariaqarput, issittumik atornerluinatik, Jon Burgwald oqarpoq.

Powered by Labrador CMS