Sila kissannerulaarpat sermersuaq aassinnaavoq

Nunarsuatsinni sila grademik ataasiinnarmilluunniit kissanneruppat, Kalaallit Nunaanni sermersuaq tamarmi aassinnaavoq, misissukkat nutaat tamanna takutippaat

Nunarsuatsinni sila grademik ataasiinnarmik kiannerulerpat, Kalaallit Nunaanni ssermersuaq nungulluni aassinnaasoq, paasisat kingulliit takutippaat. Ass.: Sermitsiaq.AG

Nunarsuatsinni silap kissakkiartornera nunat tamat eqqartorunnaamigaluaraat, misissukkat kingulliit takutippaat Kalaallit Nunaanni sermersuaq tamarmi aakkiartuleriaannaasoq: Nunarsuatsinni sila maannakkumiit agguaqatigiissillugu 0,8 grademik kiannerulerpat sermersuaq ukiuunerani qereqqissinnaajunnaarluni aakkiartulissaaq.

Tysklandimi ilisimatuussutsikkut misissuisarfittut tutsuiginartumi Potsdam Institute for Climate Impact Research-imi ilisimatuut misissukkanik naatsorsuinerminni tamanna paasisaminnik maannakkut tamanut saqqummiussisut, Politikenimi allaaserineqarpoq.

Ukiut 50-100-t ingerlaneranni nunarsuatsinni sila ullumerniit gradet marluk arfineq pingasullu akornanni kissassangatinneqarmat siulittuutigineqartut piviusunngoriaannaapput.

- Silap qanoq sukkatigisumik kissakkiartornissaa apeqqutaalluni piffissaq sivisooq eqqartorneqarmat ajunaarnersuaqarnavianngilaq. Naatsorsueriaatsilli eqqarsaatigilluagaanerpaat atorlugit taamatut killilersuivugut.

- Killiliussarput qaangerpat sermip tamarmi aakkiartulernera aallartissaaq. Silalu sukkasuumik kissakkiartussappat sermeq aamma sukkanerusumik aakkiartussaaq, silap pissusaa pillugu ilisimatuussutsikkut paasisassarsiortartoq Alexander Robinson, Potsdam Institute for Climate Impact Research-imi atorfilik oqarpoq. Naatsorsukkat nutaat aallaavigalugit taanna atuagassiami Nature-mi saqqummeqqammersumi pingaarnertut allaaserinnittuuvoq.

Kalaallit Nunaanni sermersuarmi qillerinernit paasisat nalilersorneranni takuneqarsinnaavoq, ukiut 130.000-it 115.000-illu matuma siorna sila kissammat, piffissami eem-imik taaneqartartumi, aamma ullumerniit gradenik arlalinnik kiannerusimasoq. Taamani Kalaallit Nunaanni suli sermeqarsimavoq, ilarujussuali aalluni imaanut kuussimavoq.

Pissutsit tamakkua qanoq issimanerat qimerloorlugu, siunissami qanoq pisoqarsinnaanera eqqoriarneqarsinnaavoq, Københavnip Universitetiani Niels Bohr Institutimi silap pissusaa pillugu paasisassarsiortartoq professor Eigil Kaas taamatut oqarpoq.

Powered by Labrador CMS