Dronningip kalaallit anguniagaqarusunnerat nuannaarutigaa

Pisarneq naapertorlugu Dr. Margrethep ukiortaami oqalugiarnermini Nunarput kissalaartumik eqqartorpaa. Ukioq manna aamma

Dr. Margrethe holder sin nytårstale nummer 40 i rækken. Polfoto: Christne Ertmann

Dronning Margrethe'p ukiortaami oqalugiarnermini akisussaassuseqarnermik eqqartuivoq. Uagut nammineq immitsinnut akisussaassuseqarnerput allanullu akisussaaqataanerput. Ilaatigut tamatta kaammattorneqarpugut ajornartorsiutitsinnik kommunimut ingerlatseqqiinnaqqunata, nammineerlutali ajornartorsiutitsinnik takunninniaqqulluta aammalu qanoq iliuuseqarfigeqqullugit.

Dronning Margrethep oqalugiarnermini ukioq manna Nunatsinnut angalaarsimanini nuannersumik oqaluttuaraa aammali kalaallit sapiissuseqarlutik piffissami imaannaanngitsumi piumassuseqarlutik ingerlariaqqikkusunnerat nuannaarutigalugu.

Pisarneq naapertorlugu tamatsinnut ukiortaami pilluaqqusivoq.

Oqalugiaataata kalaallisuunngortinnera aana:

Ataqqinartorsuup Dronningip 2011-mi ukiutoqqami oqalugiaataa

Ukioq 365-inik ulloqarpoq; tamanna tamatsinnut assigiippoq, taamaattorli meeqqamut inuusuttumulluunniit aamma inersimasunngornermi ukioqqortusiartornermilu sunniutaa ila assigiinngittassusia. Tullianik juulliararnissaa ungasilligaangami, inuuissioqqinnissamut ukioq ataasersuaq ingerlaqqittussanngortaraaq ilami aasamut atuanngiffeqarfissaq imungarsuaq tikitassaajunnaartutut ilisaraaq. Kingorna piffissaq sukkatsikkiartuinnallaaraaq; aasaq aatsaat qaangiussoriniarlugu kingumut ukiortaaqillaaraaq.

Taamaattorli, qassinik ukioqarneq apeqqutaatinnagu, ukioq nutaaq periarfissanik tamatigut nassataqartarpoq ukioqqortusigaannilu ukioq nutaaq piffiillu nutaat tikiukkaangata inuunermi misilittakkat nalaatani ilungersornartuni isumalluarfinnilu nakooqqutaasarput.

* * *

Ukiut atukkavut ilungersunartorsiorfiupput. Nunat tamat aningaasarliornerat tamatsinnit misigisassaavoq, minnerunngitsumik maani Europami inuiaqatigiinni tamanut sunniuttumik ajornartorsiutit ilungersunarluinnarlutik.

Nunarsuarmi tamarmi kikkut tamat akunnerminni imminnut isumalluutiginerat erseqqissigaluttuinnarpoq sumiiffimmilu ataatsimi pisoq aamma allanut sunniuteqapilussinnaasarpoq. Tamanna ukiuni kingullerni Europami immikkut takussaagaluttuinnarpoq. Nunarsuup ilarujussuini ineriartorneq unittoorsimavoq unittuungajassimalluniluunniit tamannalu ernumanarpoq aamma Danmarkimut, naak uagut eqqugaanerpaanut ilaanngikkaluartugut. Suliffeqarfiimmi matusariaqartartut suliffittaarnissarlu ajornakusoorsisartoq takusarpavut. Inuppassuit namminneq ilaquttamillu qanoq pinissartik ernumassutigisarpaat.

Inuusuttorpassuit tamanna aamma ernumagisarpaat. Iluamik aallartissinnaassanngillat suliffissaqartannginnamik imaluunniit suliffissarsinissaminnut qanillattuutaasussanik ilinniarfissarsisannginnamik. Tamanna imminut tatigiunnaarnermik kinguneqartarpoq aallarteqqinnissaq suli ajornakusoorneruliinnartarmat, toqqammavissaq ingerlariaqqinnissarlu ajornarsisarmata. Tamanna inuusuttumut kisimi pinnani inuiaqatigiinnulli tamanut ilungersunarpoq. Inuusuttummi inuiaqatigiinnik ingerlatitseqqittussaapput siunissarpullu taakku tunngavilertussaavaat.

Pisut qularnarsigaangata immitsinnut qularinerulersarpugut piginnaasavullu iluatsissanersut nalorninarsisarluni. Qaangerniagassat nangaaffigilersarpavut tamannalu tupinnanngilaq, imaanngilarli iliuusissaarutissasugut.

Ernumassutit inuiaqatigiittut nakkaannarfigissanngilagut, ajornartorsiutilli suusut paasisariaqarpavut iliuuseqarfigalugillu.

Atugarliortarsimavugut, ilungersornikkulli qaangiisarnivut immitsinnullu tapersersoqatigiittarnivut tunniutiinnanngittarnivullu takusareersimavavut. Ataatsimuussuseq inuiaqatigiinni napatitsisuuvoq, inuilli tamarmik peqataanissamik misigisimaneq pissusissamisoortutut isigigaamikku ataatsimuussuseq kimeqarnerusarpoq.

Ingerlariaqqinnissarput allanut nalaatsornikkulluunniit pisussanut aaqqitassanngortissanngilarput. Aallaavissaq nammineq ornittariaqarparput. Sianissuserput atorlugu inuttullu nammineq pisinnaasarput malillugu.

Pissutsit atuuttut pissutigalugit ilinniarsimasaq malillugu suliffissarsisinnaanngikkaanni immaqa aqqutit nutaat nassaariniarneqarsinnaapput, ukiummi ingerlaneranni tamanna inuppassuit misilittareersimavaat. Ilinniagassatut kissaatigisaq pisinnaanngikkaani ilinniagassat allat inuusuttut nassaariniartariaqartassavaat. Immaqa illoqarfimmut allamut nunalluunniit immikkoortuanut allamut nuunnissaq pisariaqassaaq, suliffittaarnissamut ilinnialernissamulluunniit periarfissat tassani pitsaaneruppata.

Danmarkimi atugassat ajunngitsut annertuut periarfissarpassuillu pigaavut, immaqa nunap annertoorsuunnginnera inuppassuaqannginneralu pissutigerpiarlugit. Namminerli iliuuseqartoqartariaqarpoq periarfissat paasiniassagaanni iluaqutiginiassagaannilu.

* * *

Aqagumiit Danmarki EU-mi siulittaasuutitaqalissaaq. Tamanna pissaaq nunarsuarmi tamarmi Europamilu aningaasarliornerup nalerpiaani. Tassani pisinnaasavut annertuujusariaqarput, aaqqissuussaanikkut suliatigullu. Sapinnginnerput takutittariaqarparput; qularutiginngilarali tamanna naammassisinnaagipput.

Siulittaasuutitaqarnermi annertuunik annikinnerusunillu akisussaaffeqartut suliaqartullu tamassi nutaamik sapiissuseqarnissamik pilluarnissamillu kissaappassi.

* * *

Tamatta eqqaamassagunarparput siunissaq silarsuarlu periarfissarpassualittut meeraagallaratta takorloortaripput. Inuttut ineriartorusuppugut, sikkersitaqarusulluta qaniginerpaasatsinnut inuiaqatitsinnullu nuannaarutaasumik iluaqutaasumillu. Taamaakkaluartoq inuit ilaat iluatsittanngillat; immaqa ilungersunartunik nalaataqartarput nukissaqarfiginngisaminnik imaluunniit ingerlanerliulersarput anillaffigisinnaanngisaminnik. Tassa inuunertik aqussinnaajunnaartarpaat.

Inuiaqatigiit ikiuunnerat tapersersuinerallu akimorlugu iluatsittanngillat ilaallu nakkaannartarput. Imminnut mattuttarput. Minnerunngitsumik nalliuttorsuit nalaanni, juullimi ukiortaamilu ataatsimoortut avataanni inissisimaneq taakkununnga atornarsisinnaasarpoq. Inuit taakku tamaasa unnuk manna eqqarsaatinni najorpakka.

* * *

Danmarki inuiaqatigiiffiuvoq pitsaasoq toqqissisimanartorlu. Suni tamani pikkorissunik inoqarpoq annertuunik pikkorissumillu sulisunik, napparsimmavinni, paaqqutarinnittarfinni, atuarfinni meeqqerivinnilu. Taakku annertuunik akisussaaffeqalersarput suliartillu pikkoriffigalugu inuppalaartumillu ingerlattarpaat.

Taamaattorli akisussaaffiit tamaasa kommunit allaffiinut unitsiinnassanngilagut naatsorsuutigiitigalugu ajornartorsiutit suulluunniit inatsisitigut aaqqinneqarsinnaasut. Tamatta akisussaaqataavugut.

Akisussaaqataanermik taama ittumik inuppassuit tigusisimapput namminnerlu piumassutsiminnik annertuumik suliaqarsimallutik. Tamanna pisarpoq nuna tamakkerlugu kattuffiit aqqutigalugit, najukkani suliniuteqarnikkut imaluunniit pisuni ataasiakkaani qanilluinnartumik malunniutilimmik ikiuunnikkut. Tamanna ikiuineruvoq paasisartakkatsinnit imaqarnerusoq. Taakkua qutsavigerusuppakka ukiortaamilu pilluaqqullugit.

Ukioq naallugu inoqartuarpoq pisariaqalerfikkut eqiinganiartartunik ikiuunnissamullu piareersimajuartunik. Upalungaarsimatitat Politiillu ukiortaami pilluaqquakka tamatta Danmarkimi ulluinnarni inuunitsinni toqqissisimanissatsinnut eqqissisimanissatsinnullu peqataasunut.

* * *

Ukioq taanna misigisama annertulluinnartut ilagaat Afghanistanimi Helmand-provinsimi sakkutuutta tikeraarneranni pisut. Tamatta nalunngilarput taakku annertuumik pikkorissuseqarlutillu suliniuteqartut; taamaattorli taakku qanoq inuunerat nammineq isinnik takullugu, oqaloqatiginerat ulluinnarnilu inuunerminni atugaannik paasisimasaqarlualernera uannut misigisaavoq puigunngisaannagassara. Taakkua tamaasa unnuk manna kissalaarnerpaamik ukiortaami pilluaqquakka pitsaasunillu kissaallugit.

Aamma ukioq manna danskit aallartitaat nunarsuarmi sorsuffinni amerlasuuni sakkutuujutinneqarput. Taakkua sumiluunniit tamani suleqatitta illersoqatigisattalu akornanni annertuumik ataqqinninnermik akuerineqarnermillu pilersitsisimapput. Matumani danskit timmisartortartui immikkut eqqaarusuppakka Liibiamilu ajunngilluinnartumik suliaqarnerannut qutsavigerusullugit.

Ukioq manna 5. septemberimi sakkutooqarfitoqqami Kastelletimi eqqaassutissaq ”Monumentet for Danmarks Internationale Indsats” uleerneqarpoq. Eqqaassutissaq tassani inissisimavoq sakkutuut toqutaasimasut eqqaassutissaqartikkumallugit ataqqiumallugillu aamma sakkutooqqinnertavut eqqarsaatigalugit taakku qanigisaat eqqaamajumavavut Danmarkip peqataassutaanni annaasaqarsimanerat pillugu.

Ilaqutakka tamaasa peqatigalugit aallartitavut sumiikkaluartut tamaasa taakkualu qanigisaat ukiortaami pilluaqquvavut; taakkua ilisimassavaat eqqarsaatitsigut najoratsigit.

* * *

Aasaq uigalu, Prinsgemalilu, Kalaallit Nunaanni sivisungaatsiartumik angalaqqippugut. Avannaanit kujataanut kissalaassusermik tikikkuminassusermillu qaqutigoortumik pineqarpugut uummatitsigut attorneqaatigisatsinnik ukiorpassuillu ingerlaneranni tikeraartarnitsinni misigisarpassuagut puigunaatsut suli qalleqqinneqarput. Pissutsit atuuttut oqinnerpaajunngikkaluartut inuiaqatigiit kalallit nutaamik sammisaqarusussuseqarlutik ineriartorsimanerat takullugu nuannersuuvoq. Uigalu Prinsgemali ilaquttavullu tamatta Kalaallit Nunaanniittut tamaasa ukiumut qaangiuttumut qujalluta ukiumut nutaamut iserluarnissaannik kissaappavut.

Aamma Savalimmiut ukiumi nutaami pilluaqquakka ajunngitsunillu kissaallugit. Prinsgemali uangalu siorna tikeraarnerput nuannaarluta eqqaaqqittassavarput.

Aamma unnuk manna danskit nunatta killeqarfiisa avataanni nunassissimasut tamaasa aamma inuppassuit sorlaqarfimminnut Danmarkimut – ilaatigut kinguaariit arlallit aqqutigalugit – attaveqartuarsimasut kissalaartumik inuulluaqquakka. Matumani aamma ilanngullugit Slesvigip kujasissortaani najugallit qallunaatut anersaartik atorlugu Danmarkimut annertuumik attuumassuteqartut. Taakkua tamaasa ukiortaami pilluaqquakka.

Ukioq 2011 pisumik nuannersumik aallarnerneqarpoq, taamani aappariit Kunngissakkut ilaqutaat amerliallammata marlulissat Prins Vincent aamma Prinsesse Josephinep inunngornerisigut. Maanna Prinsesse Mariep erniinnaq erneqqinnissaa qilanaaraarput Prinsesse Marie Prins Joachimilu meerartaaqqittussanngormata. Tamanna tamatta qilanaaraarput sumiluunniillu tamani ilaquttatsinni pisunut taama kissartigisumik peqataasoqarnera tamatta attortissutigaarput. Ilaqutariit kikkulluunniit uatsitulli nuannersorpassuarnik misigisaqartarnissaannik kissaakkumavakka: qitornatik alliartortut ineriartortullu ernuttatillu ajunngitsumik ingerlasut nuannaarutaasullu isigalugit. Ilisimavarpulli inuunerup ingerlarnga assigiinngitsorujussuarmik ilusinikkiartuaarsinnaammat inuunermilu atukkat immaqa inummut ajalusoorutaasumik aqqusaagaqartitsisinnaasarmata aporfissaqartitsisinnaasarlutillu.

Piffiit ajornakusoortut ingerlavigitillugit immitsinnut isiginiaqatigiinnissarput pisinnaasakkullu qiimmassaanissamut tapersersuinissamullu piareersimanissarput pingaaruteqarpoq.

Ukiumut nutaamut iserta tamatta immitsinnut qanigariissinnaanerput ilisimaaralugu. Guutip tamassi sernigilisit;

GUUTIP DANMARKI SERNIGILIUK

Powered by Labrador CMS