Nissebandenip isiginnaagassiarineqarnera TV2-mi oqallisaasoq

Juullimut ammartagaq aallakaatitassiaq Pyrus TV2-p aallakaatitsivianit peerneqarpoq, race tunngavigalugu nikassaasutut paasineqarsinnaanera pissutigalugu.

Danmarkimi isiginnaagassiami nutaami Nissebanden ukioq manna Cirkusrevymut ilaalluni saqqummerseqqinneqarpoq. Maanna nissiaqqat Kalaallit Nunaannut angalanatik ”juullip inuata nunaanut” angalapput, tassanilu meeqqat arlaqartut naapinneqarput, isiginnaagassiamilu nannup amianik qarlilerlutik, qorsorpaluttunik annoraalerlutik aamma qernertunik assigiinnik nujaqarlutik saqqummiunneqarput.

Juullimut ammartakkap aallakaatitassiap allap annerusumik minnerusumilluunniit flødepoor'lunut aamma blackfacingimut (qaqortumik amillit qernertumik qalipallutik qernertormiuusuusaartut) pillugit sapaatip-akunnera oqallittoqareersorlu, isiginnaagassiamisut inuiaqatigiit inuit taama issuaaginnartigisumik saqqummiunneqarneri kulturimik atornerluinerunersoq imaluunniit race tunngavigalugu immikkoortitsinerunersoq oqallisigineqalerpoq.

Flemming Jensenip Kalaallit Nunaannut asannittutut aamma Nissebandenimit Luntetut amerlasuunit ilisarisimaneqartup, isornartorsiuineq isumaqatiginngilluinnarpaa, aamma inuiaqatigiinnik Inunnik ataqqinninngitsutut saqqummersinneqarnini aliatsaatigaa.

Pyrus aamma Nissebanden TV2-mi oqallisigineqartut

Taanna uani sapaatip-akunnerani Go´aften Livemi isiginnaagassiaq oqaluuseriniarlugu peqataavoq, tassani aamma Pyrusimit meeqqat flødepoor'lutut atisalersorsimasut oqallisigineqarput. Kingorna Flemming Jensen tamatuma ingerlanera pillugu Facebookimi allagaqarpoq, taanna allaaserisap matuma ataani atuarneqarsinnaavoq.

Aallakaatitassiami Michael Bro, inuk aamma Københavns Universitetimi Issittoq pillugu ilisimatusarfimmi ilinniartoq aamma peqataavoq. Inuit isiginnaagassiami taama saqqummiunneqarnerat killissamik qaangeerujussuarnerusoq, taassuma oqaatigaa.

- Blackfacing assigiinnangajappaa. Meeqqat inuit tassani peqataanngillat, meeqqat qallunaat anoraalerlutik, kamilerlutik qernertunillu nujaasaqartinneqarput. Kulturimik atornerluilluni issuaaneruvoq. Inuit takutinneqarput, kulturitsinnillu atuilluni aningaasarsiortoqarpoq.

Juullip inuata nunaa Issittumiippoq

Flemming Jensenip isiginnaagassiami nutaami Kalaallit Nunaannut attuumassuteqarneq atorunnaarsinniarsarisimallugu oqaatigaa.

- Isiginnaagassiaq juullimut ammartakkamit 'Nissebanden i Grønland'-imik taaguutilimmik tunngaveqarpoq. Kisianni taaguutaa allanngortippara, inuit Kalaallit Nunaat pillugu ilisimasaat annikitsuararsuusut paasigakku, juullimullu ammartakkami Kalaallit Nunaannik takutitsisoq isumaqarmata. Kisianni silarsuaa oqaluttuatoqqanut assingusuliaavoq (isiginnaagassiaq, aaqq.).

Juullip inuata ikiortai takusassiarineqartussanngormata, Flemming Jensenip, Nissebanden i Grønlandimi kalaallini pingaarnertut inuttaq nukappiaraq Inuk aallaavigissallugu aalajangerpoq, taanna Malik Niemannimit inuttaaffigineqarpoq.

- Atisalersorneqartussaapput, Issittumilu qarleeqqanik naluutinik atisalersortissinnaanngilakka, Flemming Jensen tunngavilersuivoq.

Inuit assigiiaamik issuarlugit saqqummiunneqartut

Michael Bro isiginnaagassiamit nammineq mamiatsannginnini oqaatigaa, kisianni inuit taamatut assigiiaamik saqqummiunneqartarnerat unitseqquaa. Aammattaaq isiginnaagassiami juullip inuata ikiortaatut Issittumi inuiaqatigiinni allat taamatut atisalersoriaaseqanngillat, taanna oqarpoq.

- Kulturikkut pigisat sanaqqillugit inuiaqatigiit inuit Danmarkimi immikkoortinneqarnerat attanniarlugu, aamma ullumikkut ingerlateqqinneqarnissaat akueritinniarlugu atorneqarnerinut akuersaanngilanga.

- Sumiuussuseqartinnaveersaarpakka. Saamit atisaannik atisalersorsimagaluarukkit immaqa Finlandimiut imerajukujuttoq kamalluni isornartorsiuisimassagaluarpoq, Flemming Jensen oqarpoq.

Aalborg Universitetimi Kulturimut Ilinniartitaanermullu immikkoortortaqarfimmi adjunktip Mira C. Skadegårdip, immikkoortitsineq, race tunngavigalugu nikassaaneq, naligiissitaaneq aamma assigiinngiiaassuseq assigiinngitsutigut paasineqartarnerat suliaqarfigai. Siunissami taamatut takutitsinerit pinngitsoorniarlugit ilisimasaqarnerunissamik pisariaqartitsisoqartoq, aallakaatitassiami taassuma oqaatigaa.

- Inuttummi atisalersortoqartarpoq – inuttaaffik pinnagu. Oqaluttuamik takisuuliorluni inuit aalajangersimasut oqaluttuarineqartarput, taakkulu aalajangersimasumik assitalerlugit saqqummiunneqartarlutik. Ajortumik isumaqarluni taamaaliortoqarsorinngilara, kisianni ilisimasaqarnerulaartariaqarpugut.

Powered by Labrador CMS