Nalunaarusiaq: Qallunaat oqaasii tuluit oqaasiinik taarsernissaat siusippallaartoq

Tuluit oqaasii allamiut oqaasiini siullertut atulernissaannut ilinniartitsisunik aamma atuartitsisutinik amigarput

Tuluit oqaasiisa qallunaat oqaasii taarserallarnavianngilaat. Oqaatsit pillugit nalunaarusiap Naalakkersuisut suliakkiissutigisaata tamanna inerneraa.

Ilinniartitaanermut, Kultureqarnermut, Ilisimatusarnermut Ilagiinnullu naalakkersuisuusimasoq,Doris J. Jensen, marsimi 2017-imi nunarsuarmiut sinniisaannik inuttaqartumik immikkut ilisimasalinnik suleqatigiissitamik pilersitsivoq,qaammarsaavigiumallugu oqaatsit pingasut atorlugit atuartitsisarneq ingerlanneqartoq, - kalaallisut, danskisut aamma tuluttut. Immikkut ilisimasallit suleqatigiissitat maanna inerniliinernik inassuteqaatinillu suliaqarsimalerput.

Inerniliinerit ilaat tassaavoq piffissami matumani tunngavissaqanngitsoq tuluit oqaasiisa allamiut oqaasiisut siullertut eqqunneqarnissaannut, tamatumani piumasaqaataassammat tuluttut ilinniartitsisut amerlanerujussuit, aammalu ullutsinnut naleqquttunik nutaanillu ilinniartitsinermi atortussanik suliaqarnissat, kisiannili siunnerfilersukkanik suliniuteqarnikkut tamanna angujartuaarneqarsinnaasoq.

- Inerniliineq taanna tupaallaatiginngilara, oqaatsinik ilinniartitsinerni tamani pissusissamisoortumik aallaaviusarmat ilinniartitsisussanik ilinniarsimasunik – faglærerinik – sulisussaqarnissaq, aammalu minnerunngitsumik ilinniartitsinermi atorneqartussanik atuakkanik peqarnissaq, ilinniartitaanermut naalakkersuisoq, Vivian Motzfeldt (S) tusagassiuutinut nalunaarummi allappoq.

- Taamaattumillu Naalakkersuisut aamma Naalakkersuisooqatigiinnermut isumaqatigiissummi siullertut anguniagaraat sulissutigineqassasoq angujartuaagassatut tuluit oqaasiisa allamiut oqaasiisut siullertut inissikkiartuaarnissaat. Nalunngilarput tamanna piffissap sivikitsuinnaap iluani pisinnaanngitsoq.

Qaangerniagassat ilagaat, tuluit oqaasii innuttaasut ulluinnarni assersuutigalugu Islandimisut aamma Danmarkimisut annertutigisumik atorpallaarneq ajormatigit, ilisimasallit allapput.

Tuluit oqaasii allammiut oqaasiitut siullertut atuutilersinneqassasut aalajangiisoqassappat, tuluit oqaasiinik ilinniartitsisut amerlanerungaartut ilinniartinnerisigut, ilinniarnermi atortunik ullutsinnut naleqquttunik suliaqarnikkut ilaatigut qarasaasiaq atorlugu oqaatsinik ilikkagaqartarnissaq (CALL) sillimaffigalugu atuutilersitsinissaq piareersarneqartariaqassaaq, aammalu tuluit oqaasiinik ilinniartitsisut oqaatsinik ilikkagaqartarnermi namminneq oqaatsinik piginnaasatik annertusartariaqarlugit, nalunaarusiami tamanna allaqqavoq.

Vivian Motzfeldt (S) tuluttut ilinniartitsisut pisinnaasaat nukittorsarniarlugit avataanit ikiortinik atuiniarpoq.

- Taamaattumik sulissutigaarput nunanut tuluttut oqaaseqarfiusunut, soorlu USA-mut aamma Canada-mut isumaqatigiissuteqarnissat, tuluit oqaasiini ilinniartitsisunik nunatsinnut paarlaasseqatigiittarnissamik, oqaatsinik ilinniartitsisunngorumaartunik ilinniartitsinermut, GUX-imi kiisalu kommunini sulisussanik. Taakkuami peqataassapput inuusuttatta piginnaasaannik kivitsinermi, inuusuttagut piffissap ingerlanerani tuluit oqaasiinik sungiussiniassammata, ilinniartitsisunngorniarlutillu ilinniagaqartartut amerlanerusut namminneq qinikkamittut tuluit oqaasiinik ilinniartalerniassammata, ilinniartitaanermut naalakkersuisoq oqarpoq.

Ilisimasallit inassutaat:

  1. Oqaatsit attaveqaqatigiittarnermut, misigisaqartarnermut pimoorussinermullu atorneqarnerussapput, ajornartorsiutitullu isigineqaratik isumalluutitut isigineqassallutik. Tamassuma saniatigut oqaatsit tassaassapput atornerisigut ilinniarneqartartut, atorsinnaaginnarnagit (atorneqarsinnaanngiinnarnagilluunniit). Atuartut oqaatsinik piginnaasaannik nalilersueriaatsimi tamanna aamma atuuppoq.
  2. Oqaatsinik ilinniartitsinermi atuartut oqaatsini ataasiakkaani attaveqaqatigiittarnermi assigiinngiiaartunilu piginnaasaasa qaffassarnissaat isiginiarneqassaaq tassungalu peqatigitillugu ilaatigut periutsimi oqaatsit ilitsoqqussat, oqaatsit aappaasa allamiullu oqaasiisa akornanni assigiinngiiaassuseq ilanngunneqassalluni ilaatigullu atuartut oqaatsinik arlalinnik piginnaasaminnik atuerusussuseqalersillugit.
  3. Meeqqat kalaallit oqaasiinik nuannarinninnerat tanngassimaaruteqarnerallu misilittagai ilisimasaallu ilanngullugit annertusarneqassapput. Oqaatsit pillugit tupigusuuteqarneq, alapernaanneq, misigisaqarneq, nutaaliorneq pinnguarnerlu oqariartaatsillu – pingaartumik minnernut – oqaasilerinermik ilisimasaqarnermit eqqortuliornermillu pingaarnerupput. Oqaluinnarneq atuartut misilittagaat ulluinnarnilu inuunerat tunngavigalugu sammisat naleqquttut pillugit attaveqaqatigiinnikkut annertusarneqassaaq.
  4. Atuartut allannermi oqaatsinik atuisinnaanerat oqaatsinillu ilisimasaqarnerat inuusuttutut kinaassusaannut pingaaruteqarput. Sammisanik oqariartaatsinillu allanngorartunik toqqaaneq ilinniartitsissummi kalaallit oqaasiini qitiuvoq. Kalaallit kulturiat nutaaliaasoq ilanngunneqarluarsinnaavoq.
  5. Tuluit oqaasii pingaaruteqaleriartorput, piffissamilu sivisuumi allamiut oqaasiitut siullertut atuutilersinneqarsinnaallutik, tamassumanili ilinniartitsisut, periutsit atortullu pitsanngortinneqarnissaat pisariaqarpoq. Tuluit oqaasiinik immaqalu ilinniartitsissutinik allanik ataasiakkaanik ilinniartitsinermi internetimik atuisinnaaneq it-millu tunngaveqarneq tamassumunnga tapersiisinnaavoq. Tuluit oqaasiinik ilinniartitsinermi atortut ilinniartitsissutini allani atorneqarsinnaassapput.
  6. Danskit oqaasiinik piginnaasaqarneq ilinniagaqarnermut suliffeqarnermullu suli pingaaruteqarput, kalaallillu Skandinaviami Nunanilu Avannarlerni allani attaveqartarnerannut pingaaruteqarlutik. Danskit oqaasiinik ilinniartitsineq allamiut oqaatsitut isigineqassaaq, ilinniartitsinerlu tassunga naleqqussarneqassaaq.
Powered by Labrador CMS