Nakorsaaneq: Coronavirusip siaruaannissaa pinngitsoortinniassavarput

Kalaallit Nunaat nunarsuup sinneranit allanit avissaanganerunngilaq. Coronavirusip nunatsinnut apuunnissaa pinngitsoortinneqarsinnaagunanngilaq, taamaattumik nappaatip siaruaatinnginnissaa anguniartariaqarparput, nakorsaaneq Henrik L. Hansen oqarpoq.

Kalaallit Nunaanni coronavirusimik napparsimasoqalernissaanut piffissaq kisimi apeqqutaaginnarpoq.

Nualluut nunatsinniilerpat nunap sinneranut siaruaannginnissaa sulissutigineqartariaqarpoq.

Nakorsaaneq Henrik L. Hansen oqarpoq.

Nualluutillu nunatsinni siaruaannginnissaata anguniarnissaanut pissutaasut marluk qitiulluinnarput.

Attaveqatigiinneq aamma peqqinnissaqarfimmi atortunit amigaateqarneq.

- Inuit coronavirusimik nualluuteqartutut pasineqartut misissugassanik tigusiffigineqaraangata nunatsinni misissugassaq misissorneqarsinnaanngikkallarpoq. Misissugassaq Danmarkimi Statens Serum Institutimut nassiuteqqaartariaqassaaq, Danmarkimilu taamaallaat akusiorneqarsinnaalluni, Henrik L. Hansen Sermitsiaq.AG-mut oqarpoq.

Nualluummik napparsimanerluni napparsimannginnerluniluunniit paasinissaanut piffissaq qanoq sivisutigissanersoq maannangaaq oqartoqarsinnaanngilaq, silaannakkut angallanneq, angallannermilu kinguaattoortoqarnersoq kisimik apeqqutaassammata.

Taassumalli erseqqissarpaa nualluummik coronavirusimik misissugassanik akusiutinik Kalaallit Nunaanniittoqalernissaa anguniarneqartoq.

Nakorsaqaraangat

Kalaallit arlallit nunanut allanut piffissami kingullermi angalasareeraluartut, taamaattoq Kalaallit Nunaanni suli coronavirusimik nualluttoqalinngilaq. Kalaallit ilaat Italiap avannaaniissimasut, tassa coronavirusip siaruaaffianiissimasut allaat, nakorsaaneq ilisimatitsivoq.

Nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliarsuup neriuutigaa Kalaallit Nunaanni sivisunerulaartumik coronavirusimik nualluttoqalissanngitsoq.

Nualluummi nunatsinni siaruaatilissappat, napparsimalersimasut tamakkerlugit nassaarinissaat ajornaatsuinnaanavianngilaq:

- Misissugassamik tigusisoqarnerani sillimaniarnissaq annertungaatsiartariaqarpoq. Misissugassamik tigusisoq peqqinnissaqarfimmi sulisuusariaqarpoq, nalinginnaasumik nakorsaq. Taamaammat assersuutigalugu nunaqarfiit peqqissaaviini misissugassamik tigusisoqarsinnaanavianngilaq, Henrik L. Hansen oqarpoq.

Siniffissaqarnissaq

Inuit nualluummik napparsimallutik unitsinneqartariaqalersut ataatsikkut arlaliussappata, tamanna peqqinnissaqarfinnut unammillernartuussasoq, nakorsaanerup nalilerpaa.

- Kalaallit Nunaanni peqqinnissaqarfimmi peruluttunut uninngavissat amerlanerpaajunnginnerat unammillernartuuvoq.

- Coronavirusimik nualluttoqarneranik pasisaqarnermi pineqartoq peqqinnissaqarfimmit aperineqassaaq sumi najugaqarnersoq, pasineqartormi assersuutigalugu ilinniartut inaannut, inuppassuarnik tuniluussuisoorfigisinnaasaminut, isissanngilaq. Taama pisoqartillugu pineqartoq peqqinnissaqarfimmiitinneqassaaq allamulluunniit inissinneqarluni, oqarpoq.

- Nualluummik napparsimasut sakkukinnerusunik ersiutillit angerlarsimassapput illoqarfigisaminniitiinnarneqarlutik. Perulunnerusut kisimik peqqissaavinnut napparsimmavinnullu unitsinneqassapput.

- Ataatsikkulli nappaalasut amerlavallaalinnginnissaat anguniarlugu nualluutip siaruannginnissaa sulissutigissavarput. Peqqinnissaqarfimmut unittut ikinnerutillugit peqqinnissaqarfik oqimaarsarneqannginnerussaaq, tamannalu pitsaanerpaassalluni, oqarpoq.

Nakorsaanerup uppernarsarpaa angalanissat takornarialerinissallu sioqqullugit inuiaqatigiinni susassaqartut arlallit nappaalanersuaqarneranut ataatsimiititaliamut saaffiginnissimasut, nualluummut tunngatillugu qanoq iliorsinnaanertik paasiniarlugu.

- WHO-p maleruagassai suli malippagut, tassa massakkumut angalanissat sumulluunniit killilersorneqanngillat.

Powered by Labrador CMS