Nadja qulingiluanilli ukioqarluni kuultinik saffiortunngorusussimavoq

Nadja Arnaaraq Kreutzmann pinngorfini misigissutsinilu aallaavigalugit ilusilersuisarpoq. Pinnersaatinillu soqutigisaqarluinnarnermini allat peqataatikkusuppai

Nadja Arnaaraq Kreutzmann arlaannik susoqanngippat 2022-mi kuultinik saffiortutut imminut taasinnaanngussaaq. Tassunga killinnissaanut aqqut takisimaqaaq, kuultinimmi saffiortutut ilinniarfissat amigaataammata.

Meeraallunili nalusimanngilaa taanna inuussutissarsiutigerusullugu.

- Qulingiluat missaannik ukioqarlungali pilerigilerpara. Sølvinik saffiortutut imminut ilinniartissimasoq taamanikkut siullermeerlunga iserfigaara sølvimillu aatsitsillunga misilillugu, imermut kuillugu issortorlu takullugu. Tassa taamanili taamatut suliaqarusulerpunga. Tassungali killinnissanut aqqut takisimaqaaq, kuultinimmi saffiortutut ilinniarfissarsiniarneq ajornarkusoorsimavoq.

Kuultinik saffiortoq Nicolaj Appel, kuultisiorfimmi Nalunamit kuultinik pinnersaasiornermik ilisimaneqalersimasoq ilinniarfissatut naggataatigut iluatsissimavaa.

- Tamannalu tulluulluinnarpoq Nicolaj uangalu assigiimmik anguniagaqarlutalu takorluugaqaratta.

Siusinnerusukkut oqaluttuarereernikuusatsitut takorluugaavoq kalaallit Nunaanni nammineq pinnersaasiortalernissaq.

Kulturimut ataqqinninneq

Nadja Arnaaraq Kreutzmann takorluukkani piviusunngortillugu suliaqarsimavoq suli ilinniartuugaluarluni ilusilersorsimasaminik.

- Suliaqartarpunga danskisut kalaallisullu akusaaninnit erseqqissumik tunngaveqartunik. Danskit isumassarsiorfigalugit pinnersaasiortarpunga, aamma kalaallit isumassarsiorfigalugit soorunmi pinnersaasiortarpunga.

Pinnersaasiai inuit akornanni ileqquusumik kakiortittarnermik aallaaveqarput.

- Nationalmuseumimi Københavnimiittumi assit takoqqarakkilli pinnersaasiassakka ukiut qulit sinnerlugit eqqarsaatigisimavakka.

Pinnersaasiai Kalaallit Nunaanni pisiniarfinni aqqanilinni Danmarkimilu pisiniarfinni marlunni pisiarineqarsinnaapput. Nadjap ilusilersuisarnermigut kakiueriaasitoqqat pingaartumik inuusuttut akornanni soqutigineqalerseqqissimavaa.

- Pinnersaasiakka tigulluarneqarsimaqaat.

Kulturitoqarli ataqqilluinnarpaa. Kakiueriaasitoqqat aallaavigalugit pinnersaasiornissani pingaartippaa.

- Aallaqqaammut Nicolajilu oqaloqatigiissutigisarsimaqaavut pinnersaasiornermi kiffanngissuseqarluni ilusilersuisarneq pinnersaatillu kusanartuusarnissaat. Kakiuinermi ilusiliassatut titartakkat, pinnersaatitut nammineerlunga atorutakka nassarlugit takkuppunga. Taakku kakiuisartumut Mia Sialummut takutippavut, taassumalu isikkutoqqamissut isikkoqarnissaat isumaqatigilluinnarpaa.

- Pinnersaasiatsinnut akuersaarnerminut pissutigisaasa ilagaat, taamatut ittunik atuisoqartumik aatsaavissuaq takusimanini.

- Pinnersaasianik taaguusersuiniarneq eqqarsaatigalugu pinnersaasiat taaguuteqqaavi atorniarnagitallatut taaguusersorsimavavut, kakiuisartorli isumaqarpoq taaguutiviinik atuinissaq isumassarsialatsiaasoq oqaluttuassartavii eqqarsaatigalugit.

Nadja ilusilersukkaminik nutaanik sanaartorsimavoq. Aamma nammineq kalaalerpassuillu allat misigissuseqarfigisartakkatik aallaavigalugit tassani suliaqarsimavoq.

- Nuuk kunstmuseum skålemik paarnartalimmik sanaassimavara, paarnat tigugaanni takuneqarsinnaapput ujamiusut, siutequtaasut assammiuusullu paarnatut ilusilersukkat.

- Pinnersaasiortarpunga qamani ilunni pigisakka aallaavigalugit, aammali Kalaallit Nunaannut atassuteqarninnut nukittorsaasinnaasunik.

Ilinniarnerminillu naammassilluni allagartartaaruni aqqutissaq ammassaaq.

- 2022-mi ilinniarnera naammassigukku uina, meeqqavut uangalu Kalaallit Nunaannut nuukkusuppugut. Taamaammat Nuummi aallartissimasara ingerlateqqissinnaanngussavara.

Powered by Labrador CMS