Skip to main content

Naartusoq angalasoq: Aliasuttorujussuuvunga

Naartusut najukkaminnit aallarlutik erniartuleraangamik aliasunnermik misigisaqartarput. Taamaattumik naartusut angalasut atugaat pitsanngorsartariaqarput, erniartortartut sullinneqarnerat pillugu misissuinermi tamanna innersuussutigineqarpoq.

Erniartorluni angalanissaq pillugu ernumassuteqarneq naartusut eqqarsaataanni initoorujussuusarput. Ima initutigisarpoq, allaat erninissaq tunulliunneqartarluni.

Naalagaaffiup peqqinnissaq pillugu ilisimatusarfiani Syddansk Universitetimit nunatsinni ernisussanik kiffartuussineq pillugu nalunaarusiami tamanna atuarneqarsinnaavoq, tassani naartusut naartusunullu ilaqutaasut apersorneqarsimapput.

LÆS OGSÅ: Peqqinnissaqarfimmeersut ernisarfeqarneq pillugu isumaqatigiinngissuteqartut

Naartusut amerlasuut najukkaminnit aallarlutik erninissaminnut atatillugu napparsimaviliartarneq pingaartumik sammineqarpoq. Nalunaarusiami ilisimatusartut ilaatigut ima allapput:

- Erninissaq pillugu naatsorsuutigisat naartusuni, aallarlutik erniartortussani takussaanngingajavippoq, taakku angalanissaq kisiat eqqarsaatiginerummassuk.

Sillimaniarnerup ukkatarineqarnissaa isumaqatigiissutigigaat

- Erninissaq pillugu naatsorsuutigisaat pillugit aperineqaraangamik akissutigisarpaat, soorunami peqqissumik meerartaarnissartik kissaatigalugu, kisianni aapparisartik imaluunniit qanittumik atassuteqarfigisartik erninerminni ilagisinnaagunikku pingaarnerpaajussagaluartoq.

Nunatsinni ernisarfiit qanoq amerlatiginissaannik oqallinnermut nalunaarusiaq tapertaavoq.

Ilaqutariit naartusortaqartut erniartorlutik angalasussat, najukkaminni ernisussat, aamma suliaqartut akornanni erninerit sapinngisamik sillimaffiusumik pisarnissaat isumaqatigiissutigineqarpoq. Tassa erninermi upalungaarsimasut, arlaannik ajornartoorfiusinnaasunik suliaqarnissamut periarfissallit.

Aappaasut iliuusissaaruttartut

Ilaqutariinnut naartusortalinnut pingaarnerpaaq tassaavoq, angalanermi angalaqateqarnissamut akiliunneqarnissamik periarfissaqarnissaq, aamma angalanermi aamma ataatsimut isigalugu ineqarnikkut atukkanik pitsaanerusunik neqeroorfigineqarnissaq, misissuinerup inerniliuppaa.

Misissuineq naapertorlugu naartusut aallartussanngoraangata ataataasut aamma sunnerneqartarput. Arnaq erniartornissami, ernisunnermini ernereernermilu kisimiittussaanera, naartusut aappaasa iliuusissaaruttutut misigisaqarfigisarpaat.

Naartusunut angalallutik erniartortussanut atukkat qanoq pitsanngorsarsinnaanerannut aalajangersimasunik arlalinnik, nalunaarusiaq siunnersuuteqarpoq:

  1. Angalaqateqarnissamik aamma ineqartinneqarnissamik piginnaatitaaneq - Naartusut erniartorlutik angalanerminni akiliunneqarlutik aamma ineqartinneqartussamik angalaqateqarnissaminnik periarfissaqartariaqarput, tamanna kissaatigigunikku.
  2. Mittarfimmi atortulersuutit - Nuna tamakkerlugu mittarfinni utaqqisarfiit pitsaasut atorfissaqartinneqarput, angajoqqaanngorlaat aqqusaarnerminni eqqissisimaarsinnaallutillu qasuersaarsinnnaaniassammat. Tamanna pingaartumik Narsarsuarmi amigaataavoq.
  3. Ullormusianik atuutilersitseqqinneq - Naartusunut angalasunut ullormusiaqartitsisarneq atuutilerseqqinneqartariaqarpoq, taamaalillutik taakku namminneq niuerniarsinnaallutillu napparsimasunut akunnittarfimmi nerisassiorsinnaassallutik.
  4. Ernisumik digitali atorlugu malinnaaneq - Nuna tamakkerlugu ernisarfinni tamani telemedicinimut atortut pitsaasuullutillu isumannaatsut ilaquttat angerlarsimaffimminniittut erninermut malinnaasinnaanerannik periarfissaqalersissavai, naartusoq nammineq illoqarfigisaminit aallarluni erniartorsimappat.
  5. Ilaqutariinnut ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisunut iliuusissatut pilersaarutit - Ilaqutariinnut ikiorneqarnissamik pisariaqartitsisutut inissisimasunut ilaqutariit pisariaqartitaat tunuliaqutaralugit iliuusissatut pilersaarummik suliaqartoqassaaq.
  6. Napparsimasunut akunnittarfimmi Nuummi ernisussiortoq - Napparsimasunut akunnittarfimmi Nuummi ernisussiortumik aalajangersimasumik atorfinitsitsineq erniartorluni angalanermi ilaqutariit naartusortallit toqqissisimanermik aamma ataqatigiissumik sullinneqarnermik misigisimasaqarnerannik annertunerulersitsisinnaavoq.

Najoqqutaq: Ernisussanik kiffartuussinermi periarfissat aamma killilersuutit ineriartortitsinikkut isigalugit, Statens Institut for Folkesundhed

Peqqissutsimut naalakkersuisoq, Mimi Karlsen (IA), misissuineq tunuliaqutigalugu suliassaqarfimmi susassaqartunut tamanut workshopertitsiniarluni ilisimatitsivoq:

- Tassani inassuteqaatit oqaluuserineqassapput, taamaalilluni suliassaqarfiup ineriartortinnissaanut ataatsimut pilersaarusiortoqarniassammat, naalakkersuisoq oqarpoq.

OQALLIFFIMMUT TIKILLUARIT
  • Oqallinneq malinnaaffigalugulu peqataaffigerusukkukku cookies akuerissavat: ”accepter cookies”.
  • Pingaarutilik! Malittarisassat nutaat: oqallinneq malinnaavigiumallugu peqataaffigiumallugulu https://www.facebook.com/settings/cookie ataani Valgfrie cookies atuuttussanngortinneqassaaq.
  • Oqaaseqaatit allaffissartaat browserinni aamma mattunneqarsinnaavoq. Browserinni Facebookimi oqaaseqaatinut allaffissat atuutilersinnissaannut ilitsersuut uani atuarsinnaavat.
  • Sermitsiaq.AG atuartartutta akornanni isumaqatigiinngittoqaraluarpalluunniit oqalliseriaatsip pitsaasuunissaanik kissaateqarpoq. Oqallinnermut malittarisassanik unioqqutitsineq mattunneqarnermik kinguneqarsinnaavoq.
  • Oqaaseqaatinik sakkortuunik nalunaarutiginninneq pisinnaavoq "rapporter" toorlugu imaluunniit ”markere som spam” toorlugu.

Forsiden lige nu

SENESTE NYHEDER