Aalisarneq
Naalakkersuisut raajartassat amerlivaat
Kitaani raajartassiissutit ukiumut siulianut sanilliullugit 11.250 tonsinik amerlanerussapput
Naalakkersuisut sisamanngormat aalajangerpaat Kitaani raajat 101.250 tonsit ukiormanna pisassiissutigineqassasut.
Nunatta kitaata imartaani raajat 2018-imut pisassiissutigineqartut siornamut sanilliullugit 11.250 tonsinik amerlanerupput, 2017-mi raajartassiissutit 90.000 tonsiullutik. Biologit nunatta kitaata imartaanut 2018-imut innersuussutaat 105.000 tonsiupput.
Namminersorlutik Oqartussat tuagassiuutinut nalunaarummi taama ilisimatitsipput.
Aappaagumut pisassiissutaasunit 2.600 tonsit EU-mut pisassiissutigineqarput, EU-mik isumaqatigiissut naapertorlugu, 1.252 tonsit Canadamut aamma pisassiissutaapput. Tamassuma tunngavigaa Kalaallit Nunaat pisussaaffilerneqarnikuummat Canadalu raajaqarfeqateqarneq pissutigalugu.
Tunumi raajat 4.300 tonsit pisassiissutaasut ilisimatitsissutigineqarpoq.
Peqassutsip siuariarnera
- Uumassusilerituut siunnersuinerat malillugu Kalaallit Nunaata kitaani 2018-mi raajaqassuseq siuariarfiunissaa oqariartuutigineqarpoq. Siunnersuineq 2016-mi 2017-milu 90.000 tonsimiissimavoq. 2018-mili 101.250 tonsiuvoq, tusagassiuutinut nalunaarummi oqaatigineqarpoq.
Inuussutissarsiuteqartut ataavartumik ingerlatsinissamik kissaataat naapertorlugu, pisassiissutit qaffannissaat 12,5 procentit sinnissanngikkaat malinneqarpoq. Tamanna Raajanut aqutsinissamut pilersaarummi takuneqarsinnaavoq. TAC-mik qaffaat 101.250 tonsinut tamassuma tunuliaqutigaa.