Mútep ammaanermi oqalugiaataa: Anguniakkat, pensionisiaqartitsisarnermik aaqqissuusseqqinneq inuttullu atukkat

Naalakkersuisut Siulittaasuata Múte B. Egedep Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerat ammaanersiorlugu oqalugiaataa takorluukkanik Inuit Ataqatigiit isumaginninnermut politikkiannik arlalinnik imaqarpoq. Brobergi pillugu ataasinnguamilluunnit oqaaseqanngilaq.

- Takorlooruk aanaap aataallu ukiorpassuarni nunatsinni suleqataareersimallutik ernutannguartik tasiorlugu, qiimallutik aneersuartut, Naalakkersuisut siulittaasuata Múte B. Egedep Inatsisartut ukiaanerani ataatsimiinnerisa ammaanersiorneranni oqalugiutini taama aallartippaa.

Ammaanersiorluni oqalugiaammi aannaa aataalu kiisalu ilaqutariinni naleqartitat, soorlu peqqumaatissanik katersisarneq, ilaqutariit meeqqallu.

Múte B. Egedep oqaaseqarnermini suliassaqarfinnut arlalinnut tunngatillugit Naalakkersuisut pilersaarutaat qitiutippai. Ilaatigut erseqqissaassutigaa, Naalakkersuisut innuttaasut utoqqaanerusut aningaasaqarnerat pitsaanerulersinniarlugu, 45 millioner koruunit ukiut marluk ingerlaneranni utoqqarnut atugassatut siunnersuutigisimagaat.

Isumaginninnermi suliniutissat amerlanerusut

Inatsisartut ataasinngorpat ataatsimiinnerup ulluata aappaani meeqqanut, inuusuttunut ilaqutariinnullu Naalakkersuisussamik nutaamik tikilluaqqusinissartik naatsorsuutigisinnaavaat.

Naalakkersuisut Siulittaasuat isumaginninnermik suliassaqarfimmut atatillugu arlalinnik naammaserusutaminik anguniagaqarpoq. Naalakkersuisut ilaatigut inunnut ukiukitsunik pinngitsaaliissimasunut pineqaatissiissutaasartut sakkutunerulersinniarlugit suliaq ingerlateqqissavaaat.

- Peroriartorneq toqqissisimasoq inuiaqatigiinnik peqqissunik pilersitsisuuvoq. Taamaattumik meerartatta toqqissisimasumik peroriartorsinnaanissaat, inuiaqatigiittut ataatsimoorullugu suliarisariaqarparput, Múte B. Egede oqarpoq.

Itisiliilluni oqaatigaa, Naalakkersuisut meeqqat pitsaanerusumik inuuneqalersinneqarnissat pillugu kommuninik suleqateqarnermik nukittorsaaniartut.

Aalisarneq ingerlatitsisuusoq

Múte B. Egedep oqalugiaammini quppernernik arfineq-marlunnik takissuseqartumi oqaaseqarfigissallugu pingaartitaasa ilagaat aalisarneq.

- Aaqqissuussaanitta sannaa, tassalu inuit peqqinnissaqarfimmit kiffartuunneqarnissaannut, inuit ikorfartorneqarnissaannik periarfissaqartitsinerput, akileraartarnerput, ilinniartitaanerput kaaviiaartitaqarnitsinnik tunngaveqarpoq, Múte B. Egede oqarpoq.

Naalakkersuisut nunap isumalluutaasa inuiaqatigiinni pitsaanerusumik atorneqartarnissaat anguniarlugu aalisarnerup inerisaqqinneqarnissaanik anguniagaqarput.

Tassunga atatillugu Aalisarneq pillugu Ataatsimiititaliarsuup isumaliutissiissumminik ippassaq saqummiussinera eqqaavaa. Múte B. Egedep aappaagut ukiakkut ataatsimiinnermi aalisarneq pillugu inatsisissaq nutaaq politikkikkut aalajangiiffigineqartinnagu, innuttaasut oqallinnermut peqataatikkusuppai.

Brobergi pillugu ataasinnguamilluunniit oqaaseqanngitsoq

Sapaatip akunnerani kingullermi Pele Brobergip namminersulivinnissamik taasisoqarpat kikkut taasisinnaatitaassanersut pillugu oqaaseqarsimanera, tapersersuisutut partiimit Atassummit aamma illuatungiliuttut partiivinit Siumumit Demokraatinillu sakkortuumik qisuariarfigalugu, Naalakkersuisut Siulittaasuat iliuuseqaqqusimavaat.

Múte B. Egedelli oqalugiaammini Pele Brobergi, taassuma oqaaserisimasai aamma kinguneqartitsisoqassanersoq oqaaseqarfiginngilai.

Akerlianik Inatsisartuni ilaasortat suleqatigiiffiusinnaasunik isiginiaqqullugit kajumissaarpai, meeqqat aamma takusinnaaniassammassuk, isumaqatigiinngikkaluarluni suleqatigiittoqarsinnaasoq.

- Immitsinnut isumassorluarutta. Tulaavigilluarsinnaagutta. Siunissarput pilersilluassavarput. Avissaartuuffigut qitiutikkunnaarlugit. Ikioqatigiikkaangatta – Ataatsimooraangatta – sunaluunniit angusinnaalersarparput. Naligiinneq, toqqissisimaneq ataatsmoornerlu siuariartortitsisarpoq, taamaattumik ukiuni tulliuttuni sisamani suleqatigiilluarnissatsinnut qilanaarpunga. Nunarput inuilu pillugit, Múte B. Egedep oqalugiarnini naggaserlugu oqarpoq.

Powered by Labrador CMS