Misissuineq: Atuartut amerlanerujartortut sinnarluttarput

Meeqqat atuarfiini atuartut misissuiffigineqarnerisa takutippaat atuartut pingajorarterutaasa missaat sapaatip akunneranut ikinnerpaamik ataasiarlutik niaqorlunngikkuni, aliasunngikkunik sinissinnaajunnaaqqasartut. Sinnarluttartulli sinissaaruttartullu amerleriapiloorsimanerat maluginiangassaavoq.

Meeqqat atuarfiini atuartut amerlanersaat (82%) peqqissuullutik peqqilluinnartuullutilluunniit imminnut nalilerput, atuartut angajulliit niviarsiaqqallu akornanni peqqissutsip appasinneruneranik naliliipput.

Atuartulli pingajorartingajaat misissuinermi ilisimatitsipput sapaatip akunneranut ikinnerpaamik ataasiarlutik napparsimanermut ersiutinik ikinnerpaamik pingasunik maluginiagaqartarlutik, taakkunani niviarsiaqqat amerlanerullutik.

Kalaallit atuarfinni atuartut akornanni napparsimanermik iluaalliornermilluunniit ersiutit maluginiartagaat tassaanerupput sinissaarunneq, aliasunneq aamma niaqorlunneq. Meeqqat atuarfiini atuartut misissuiffigineqarnerani (HBSC – Health Behaviour in School-aged Children) 2018-imeersumi saqqummeqqammersumi, tamanna paasinarsivoq. Misissuinermi atuartut 5. klassemiit 10.klassep tungaanut atuartut atuarfinni 53-ineersuni peqataasimapput.

Sinissaarunneq sinnarlunnerluunniit meeqqat inuusuttuaqqallu akornanni ajornartorsiutaaneruleriartorpoq. Atuartut 18 procentii 2006-imi sininniarnermut tunngatillugu ajornartorsiuteqarsimasut, maanna ersarilluinnartumik qaffariaateqarujussuarsimavoq. Atuartut 39 procentii 2018-imi sapaatip akunneranut ikinnerpaamik ataasiarlutik sinnarlussimapput sinissaaleqisimallutilluunniit.

Peqqutit

Meeqqat inuusuttullu akornanni inuunerup pitsaannginnerunera napparsimanermulluunniit ersiuteqarneq assigiinngitsorpassuarnik peqquteqarsinnaavoq. Peqqutaasut ilagisinnaavaat teknologip ineriartupiloornerani meeqqat annertunerujussuarnik piumasaqarfigineqalersimasut, nalunaarusiami allanneqarpoq.

Nunat tamalaat akornanni misissuinerit takutippaat teknologip ineriartornerani inuusuttut unammillingassaqarnerulersimasut. Ukiut digitalimik atuineruleriartorfiusut malitsigisaannik inuusuttut pissusilersuutaat eqqarsartaasiallu sunnerneqangaatsiarsimapput, taamatullu inuusuttut ulluinnaat ataatsikkut ilungersunarnerulersimapput aammali oqinnerulersimallutik.

- Ilungersunarneruneranut tunngasoq tassaavoq inuusuttut ulluinnarni piviusumi inuunerminni aammalu internetikkut inuunerminni piumasaqaatit assigiinngitsut ataatsikkut naammassiniartariaqalersimammatigit. Ulluinnaalli oqinnerulersimanerannut tunngasoq tassavoq teknologip ineriartornerani attaveqarneq ataatsimoornerlu eqqarsaatigalugit periarfissat pitsaanerulersimanerat. Unammillernartorpassuaqaraluartoq, taamaattoq meeqqat inuusuttullu amerlanerpaartaat inuunerup sinnerani qaangerneqarsinnaanngitsumik nappaateqanngillat ulluinnarnilu pitsaasumik inuuneqarlutik, allassimavoq.

Sapaatip akunneranut ersiutit pingasut

Misissuineq naapertorlugu atuartut pingajorarterutingajaat sapaatip akunneranut ikinnerpaamik ataasiarlutik napparsimanermut ilungersuuteqarnermulluunniit ersiutinik ikinnerpaamik pingasunik maluginiagaqartarput.

Misissuinerup takutippaa ersiutinik maluginiagaqartartut ukiut malillugit amerliartortartut:

  • 11-12-it ukiullit 25 procentii napparsimanermut ersiutinik ikinnerpaamik pingasunik maluginiagaqartarput
  • 13-14-it ukiullit 31 procentii taamatuttaaq maluginiagaqarsimapput
  • 15-17-inik ukiullit 33 procentii taamatut maluginiagaqarsimasut

Illoqarfiit pingaarnersaanni atuartut amerlanerusut napparsimanermut ersiutinik maluginiagaqartarput.

Atuartut sumi najugaqarneri aallaavigalugit ima aggulunneqarsimapput:

  • Nuummi atuartut 22 procentii
  • Illoqarfinni allani atuartut 19 procentii
  • Nunaqarfinni atuartut 15 procentii

Ataatsimut isigalugu niviarsiaqqat pingajorarterutaat niaqorlussimanermik, qitikkut anniarsimanermik, naarlussimanermik, aliasussimanermik isumatsaqqasimanermilluunniit, nikallungasimanermik, ernumasimanermik, sinissaaleqisimanermik silalussimanermilluunniit sapaatip akunneranut ikinnerpaamik ataasiarlutik ersiuteqartarlutik nalunaaruteqarput. Nukappiaqqat affaat taamatuttaaq nalunaaruteqarput.

Statens Institut for Folkesundhed, meeqqat atuartut misissorneqarnerannut akisussaasuusut innersuussutigaat atuartut timikkut tarnikkulluunniit ilungersuuteqarnerisa atuarnerannut qanoq sunniuteqarsinnaanerat eqqumaffigineqartuartariaqartoq.

Powered by Labrador CMS